Apostlite teod | ajalooline väärtus

Ajalooline väärtus

Apostlite tegude raamatu ajaloolise väärtuse osas on uurijad eriarvamusel. Paljuski sõltub arvamus sellest, kas uurija liigitab ennast konservatiivseks või liberaalseks. Seetõttu on raamatu ajalooline väärtus teoloogi silmis seotud ka eelnevate küsimustega Luuka autorlusest ja teksti kirjutamise ajast.

Eesti teoloogidest kaitseb Apostlite tegude raamatu ajaloolist väärtust Arne Hiob. Ta selgitab, et enne 18. sajandi lõppu ei seadnud keegi Luuka autorlust kahtluse alla. Esimesena tegi seda Johann Salomo Semler. Kaitstes Luuka autorlust ja tema teoste tõepärasust toetub Hiob USA piibliuurijatele Donald A. Carsonile ja Douglas J. Moole. Viimased kaks on esile toonud, et siiani puudub tõendusmaterjal, nagu oleks teos kunagi ringlenud ilma, et Luuka kui autori nimi sellega seotud poleks. Ka 2.-4. sajandi kirikuisad on täiesti ühel meelel, et teose autoriks on Luukas. Hiobi arvates ei saa Apostlite tegude raamat olla kirjutatud peale aastat 62, mil Paulus vabanes kirikuisade teatel Rooma vangistusest. Põhjuseid on mitmeid, ühest küljest ei tunne Luukas veel juba varakult levima hakanud Pauluse kirju. Lisaks esitleb ta juutlust lubatud religioonina (mis ei oleks mõeldav peale Juudi sõja algust 66. aastal), ei maini keiser Nero aegset tagakiusamist (aastal 64) ja kirjeldab Pauluse laevahukku (Ap 27:1–28:16) väga detailselt, mis osutab sündmuse värskusele.[21]

Teose ajaloolisust kaitseb ka Marshall. Ta toob esile, tsiteerides Briti arheoloogi Sir William Ramsayt, et kuigi Luuka kirjelduses on pisivigu, siis enamalt jaolt kirjeldab ta väga detailselt ja tõetruult 1. sajandi Rooma olustikku.[22] Marshall kirjutab ka, et erinevused Luuka ja Pauluse endi kirjade vahel ei ole piisavad, et tõendada Luuka ebausaldusväärsust.[23] USA apologeet Josh McDowell on samuti toetunud britt Ramsayle, et rõhutada Luuka ajaloolist täpsust. McDowell kirjutab, et Ramsay jõudis peale pikki uurimistöid tulemuseni, et Luukas on täpne ja esmaklassiline ajaloolane. Ühtlasi järeldas ta, et Apostlite tegude raamat pidi olema kirjutatud kusagil 1. sajandi keskpaigas.[24]

Apostlite tegude raamatu ajaloolisusesse kriitiliselt suhtuv vool sai alguse üldise piiblikriitika tekkimise ja arenguga 18. sajandil. 19. sajandil jätkas Semleri kriitikat Apostlite tegude suhtes Saksamaal nn Tübingeni koolkond, kes pidas teost katseks siluda konflikte Peetruse ja Pauluse vahel, mis väidetavalt domineerisid algkoguduses. 20. sajandil jätkus saksa teoloogias kriitika Luuka ajaloolisuse kohta. Tähtsat rolli mängisid siin Martin Dibelius, Hans Conzelmann ja Ernst Haenchen, kes arvasid, et Apostlite tegude autor on konstrueerinud oma jutustuse, millel on tegelikkusega vähe pistmist. Selline kriitiline suhtumine Apostlite tegudesse on ka hetkel valitsev Mandri-Euroopa teoloogias.[25] Kuigi on ka eriarvamusi: tänapäeval on näiteks saksa teoloog Martin Hengel kaitsnud Luuka ajaloolist täpsust.[26]

Kriitilise koolkonna argumendid on mitmesugused: Apostlite tegude raamatus on mitmed vastuolud Pauluse enda sõnadega kirjas gaalatlastelele (mida peetakse peaaegu kindlalt Pauluse enda kirjaks). Kirjas kirjeldab Paulus oma pöördumist lühisõnaliselt ja mainib, et ta külastas Jeruusalemma ainult paar korda. Apostlite tegudes on Pauluse pöördumisel väga suur tähelepanu ning apostel külastab mitmeid kordi Jeruusalemmma. Vastuolu nähakse ka Apostlite tegudes kirjeldatud apostlite kontsiilil vastu võetud otsustes, mis puudutasid paganakristlasi, ning Pauluse sõnades, et Jeruusalemma autoriteedid ei lisanud talle enam midagi juurde. Lisaks ei ole Apostlite tegude raamatus näha jälgi Pauluse teoloogiast ning kirjadest. Samuti tuuakse Vana Testamendi tsitaadid Septuaginta järgi, mis tähendab, et need ei pärine vanast traditsioonist, mis ulatuks tagasi Palestiina kristlaskonna algusesse. Seega ei esita Apostlite tegude raamat ajalooliselt täpset pilti, vaid on jutustus, mis toetub kujutlustele, mis valitsesid kiriku algusaja kohta, kui teos kirjutati.[27]

Teistes keeltes
Afrikaans: Handelinge
Bahasa Indonesia: Kisah Para Rasul
Bân-lâm-gú: Sù-tô͘ Hēng-toān
Basa Jawa: Para Rasul
беларуская (тарашкевіца)‎: Дзеі Сьвятых Апосталаў
Boarisch: Apostlgschicht
गोंयची कोंकणी / Gõychi Konknni: धर्मदुतांचो इतिहास
客家語/Hak-kâ-ngî: Sṳ́-thù-hàng-chhon
한국어: 사도 행전
interlingua: Actos del Apostolos
isiXhosa: IZenzo
isiZulu: IzEnzo
Kreyòl ayisyen: Akdèzapot
latviešu: Apustuļu darbi
lumbaart: At di Apostuj
Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄: Sé̤ṳ-dù Hèng-diông
日本語: 使徒言行録
norsk nynorsk: Apostelgjerningane
Simple English: Acts of the Apostles
slovenčina: Skutky apoštolov
српски / srpski: Дела апостолска
srpskohrvatski / српскохрватски: Djela apostolska
українська: Дії апостолів
Wolof: Jëf ya
粵語: 使徒行傳
中文: 使徒行传
Lingua Franca Nova: Atas de la Apostoles