Vedru

Disambig gray.svg See artikkel räägib masinahitusdetailist; perekonnanime kohta vaata artiklit Vedru (perekonnanimi)

Tõmbevedru kinnituselementidega. Ülemine on keeruga, alumine täiskeeruga.
Survevedru
Teleskoopvedru käsitööriistal
Lehtvedru veoautol amortisaatorina

Vedru on masina või mehhanismi detail, mis talle mõjuva jõu põhjustatud elastse deformatsiooni kaudu salvestab energiat. Kui jõu mõju lakkab, siis annab vedru salvestunud energia ära ja taastab oma esialgse kuju.[1]

Vedrusid kasutatakse näiteks löökide summutamiseks ja nende mõju leevendamiseks, vibratsiooni leviku takistamiseks ja mehhanismide käitamiseks.[1]

Tavaliselt on vedrud valmistatud karastatud terasest. Väikeseid vedrusid valmistatakse eelkarastatud terasest, suuremad vedrud on valmistatud kuumutatud terasest ja karastatud pärast valmistamist. Mõned vedrud sisaldavad värvilisi metalle, näiteks titaani, mittemetalle, näiteks fosforit, või teisi ühendeid, näiteks pronksi. Mõned vedruosad nõuavad korrosioonikindlust ja parema elektrijuhtivuse huvides võib nende koostises olla berülliumi või elektrilise takistuse vähendamiseks vaske.

Kui vedru on kokku surutud või välja venitatud, siis jõud, mida ta avaldab, on võrdeline tema pikkuse muutumisega.

Vedrutüübid

Vedrusid saab liigitada vastavalt sellele, kuidas neile koormus rakendub. Selle põhjal eristatakse tõmbe-, surve-, väände- ja paindevedrusid.[1]

Tõmbevedru on kavandatud töötama tõmbejõuga, kui vedru venib. Koormus venitab vedru pikemaks. Vedru keerud keritakse üksteise kõrvale ja mõnikord pinguga. Vedru otsad varustatakse kinnituselementidega. Tõmbevedru tugevus- ja jäikusarvutus tehakse analoogiliselt survevedru arvutustega. Samade elastsete omaduste juures on tõmbevedru survevedruga võrreldes suurem ja väiksema töökindlusega.

Survevedru on kavandatud töötama survekoormusega. Koormus surub vedru lühemaks.

Võrreldes lihtvedruga saavutatakse liitvedrus samade mõõtmete juures 1,3–1,5 korda suurem järeleandlikkus (väiksem jäikus) ja 2–3 korda suurem tugevus.

Erinevalt eespool nimetatud liikidest, millel koormus on pikijõud, rakendatakse väändevedrule koormust väändemomendiga, kui vedru ots pöörleb nurga all. Väändevedrud tekitavad ümber vedru telje mõjuva pöördemomendi. Väändevedru töötab stabiilsemalt, kui koormus mõjub vedru kõverust suurendavalt.

Kuju järgi eristatakse näiteks keerd-, lame-, rõngas- ja taldrikvedrusid. Keerdvedrude seast on kõige kasutatavamad silindervedrud, aga kasutatakse ka näiteks koonus-, prisma- ja kujuvedrusid.[1]

Koonusvedru jäikus suureneb deformatsiooni suurenedes. Koonusvedru on tavaliselt survevedru.

Prismavedrusid kasutatakse tulirelvade salves, kus on suur nõtkeoht. Ka need on tavaliselt survevedrud.

Rõngasvedru koosneb reast sisemiste ja väliste koonuspindadega rõngastest. Teljesihiline koormus põhjustab läbi kooniliste kontaktpindade väliste rõngaste laienemise ja sisemiste rõngaste kokkusurumise. Rõngaste väikese radiaaldeformatsiooniga kaasneb vedru pikkuse suur muutus. Rõngastevahelise hõõrdumise tõttu on rõngasvedrul hea amortiseerimisvõime. Rõngasvedrusid kasutatakse juhtudel, kui koormused on tsüklilised ning on tarvis löögienergiat hajutada ja võnkumisi vältida. Rõngasvedrud ei sobi, kui on tarvis koormuse energiat salvestada.

Taldrikvedru on alati survevedru. Taldrikvedrusid kasutatakse üldjuhul siis, kui koormused on suured või vedru deformatsioon peab olema väike.

Lehtvedru kasutatakse sageli autode amortisaatoriteks.

Teistes keeltes
Afrikaans: Veer (toestel)
Alemannisch: Feder (Technik)
አማርኛ: ሞላ
العربية: نابض
asturianu: Resorte
azərbaycanca: Yaylar
Bahasa Indonesia: Pegas
Bahasa Melayu: Spring
Bân-lâm-gú: Su-pú-lín
башҡортса: Һиртмә
беларуская: Спружына
беларуская (тарашкевіца)‎: Спружына
български: Пружина
català: Molla
čeština: Pružina
dansk: Fjeder
Ελληνικά: Ελατήριο
español: Resorte
Esperanto: Risorto
euskara: Malguki
فارسی: فنر
français: Ressort
galego: Resorte
한국어: 용수철
հայերեն: Զսպանակ
हिन्दी: कमानी
hrvatski: Opruga
Ido: Resorto
italiano: Molla
עברית: קפיץ
kaszëbsczi: Sprãżëna
қазақша: Серіппе
Kreyòl ayisyen: Resò
Latina: Elater
latviešu: Atspere
Lëtzebuergesch: Ressort
magyar: Rugó
Nederlands: Veer (mechanica)
日本語: ばね
norsk nynorsk: Mekanisk fjør
occitan: Ressòrt
oʻzbekcha/ўзбекча: Prujina
Plattdüütsch: Fedder (Mechanik)
polski: Sprężyna
português: Mola
русский: Пружина
Simple English: Spring (device)
slovenčina: Pružina
slovenščina: Vzmet
српски / srpski: Опруга
srpskohrvatski / српскохрватски: Opruga
suomi: Vieteri
ไทย: สปริง
Tiếng Việt: Lò xo
тыва дыл: Буржунак
українська: Пружина
اردو: کمانی
吴语: 弹簧
ייִדיש: ספרונזשינע
粵語: 彈弓
中文: 弹簧