Uusasjalikkus

Disambig gray.svg See artikkel on kunstisuunast; kirjandussuunast vaata Uusasjalikkus (kirjandus); muusikasuunast vaata Uusasjalikkus (muusika); arhitektuurisuunast vaata Uusasjalikkus (arhitektuur).

Carl Grossberg "Creglingen" (1926)

Uusasjalikkus (saksa Neue Sachlichkeit) on kunstis ekspressionismile vastanduv suund, mis sai alguse maalikunstis 1920. aastatel Saksamaal.

Termini autor oli Kunsthalle Mannheim direktor Gustav Friedrich Hartlaub, kes 1925. aastal selle voolu näituse korraldas.

Uusasjalikkus oli ühelt poolt ekspressionismi jätk, teisalt aga – reaktsioon sellele. Astunud areenile 1910.–1920. aastate piiril, levis see kümnendi teisel poole ka eesti kunstis. Uusasjalikkuse mõistega hõlmatakse mitmesuguseid suundi: verismi, mis sündis majanduskriisi aegsel Saksamaal. Verismi tähtsamad esindajad olid Otto Dix ja George Grosz, Eestis Eduard Wiiralt. Kui verism kasutas palju ekspressionismi vormivõtteid, segades neid naturalismiga, siis uusasjalikkuse keskliin, nii-öelda "asjalik uusasjalikkus", lähtus alguses küll samuti ekspressionismist, ent arenes edasi omaette stiiliks, mida iseloomustas teatav objektivism segatuna irooniaga.

Uusasjalikkuse eredamaid näiteid eesti kunstis on Juhan Muksi (1899–1983) "Eduard Wiiralti portree" (1925), mis on maalitud vahetult enne mõlema kunstniku siirdumist Pariisi.

  • vaata ka

Vaata ka

Teistes keeltes
čeština: Nová věcnost
فارسی: عینیت نو
한국어: 신즉물주의
hrvatski: Nova stvarnost
日本語: 新即物主義
norsk nynorsk: Den nye saklegdomen
português: Nova Objetividade
slovenčina: Nová vecnosť
српски / srpski: Нова стварност
srpskohrvatski / српскохрватски: Nova stvarnost
Türkçe: Yeni Nesnellik
українська: Нова речевість