Trinidad ja Tobago

Trinidadi ja Tobago Vabariik
inglise Republic of Trinidad and Tobago
Trinidadi ja Tobago lippTrinidadi ja Tobago vapp
Trinidadi ja Tobago lippTrinidadi ja Tobago vapp
Trinidadi ja Tobago asendikaart
JuhtlauseTogether we aspire, together we achieve (koos püüdleme, koos saavutame)
RiigihümnForged from the Love of Liberty
PealinnPort of Spain
Pindala5128 km²
Riigikeel(ed)Inglise
Rahvaarv1 218 208 (01,07,2017)[1]
RiigikordParlamentaarne vabariik
PresidentPaula Mae Weekes
PeaministerKeith Rowley
Iseseisvus31. august 1962
SKT42,78 mld dollarit (2017)[1]
SKT elaniku kohta31 200 dollarit (2017) [1]
RahaühikTrinidadi ja Tobago dollar (TTD)
AjavööndMaailmaaeg −4
Tippdomeen.tt
ROK-i koodTRI
Telefonikood1–868

Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus. Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad asustatud saared on Trinidad ja Tobago. Riigi veeala piirneb lõunas Venezuela, põhjas Grenada, kirdes Barbadose ja kagus Guyanaga.

Trinidadi saar oli Hispaania koloonia alates Christoph Kolumbuse saabumisest 1498. aastal kuni Hispaania kuberneri Don José María Chacóni kapituleerumiseni 18 sõjalaevast koosnenud Suurbritannia laevastikule 18. veebruaril 1797.[2] Samal perioodil jõudis Tobago kuuluda Hispaaniale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile ja Kuramaale. 1802. aastal läks Trinidad ja 1814. aastal Tobago ametlikult Suurbritannia võimu alla, kuid mõlemad saared jäid kuni 1889. aastani administratiivselt eraldi kolooniateks.[3] Trinidad ja Tobago iseseisvus 1962. aastal ja vabariik kuulutati välja 1976. aastal. Iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud Rahvaste Ühendusse.

Erinevalt enamikust ingliskeelsetest Kariibi riikidest on Trinidad ja Tobago tänapäeval arenenud tööstusriik, mille peamisteks tuluallikateks on rasketööstus (eelkõige energeetika, keemiatööstus ja metallitööstus), toiduainetööstus ja turism.[1]

Loodus

Trinidad ja Tobago asub Kariibi meres paiknevas Väikeste Antillide saarestikus. Riigi territooriumi moodustavad 23 saart. Trinidadi ja Tobago pindala on 5128 km².[1] Sellest 4827 km² (94%) moodustab Trinidadi saar, mille keskmine pikkus on 80 km ja laius 59 km. Tobago saare pindala on 303 km², keskmine pikkus 41 km ja laius 12 km.[4][5] Teistest saartest on tuntumad Chacachacare, Monos, Huevos, Gaspar Grande, Väike-Tobago ja Saint Giles.

Trinidadi ja Tobago kaart
Trinidadi ja Tobago pinnareljeef

Vaatamata sellele, et Trinidad ja Tobago kuuluvad Väikeste Antillide koosseisu, erineb nende saarte päritolu saarestiku muudest saartest. Trinidad moodustas algselt osa Lõuna-Ameerikast, Tobago on aga vulkaanilist päritolu. Mõlemad saared paiknevad Lõuna-Ameerika mandrilaval ja neil asuvad mäeahelikud on jätkuks Venezuela Andidele.[6] Saari eraldab mandrist Paria laht, kaugus Venezuela rannikust on umbes 10,6 km.

Valdava osa Trinidadi saarest hõlmab madal tasandik, kuid on ka kolm mäeahelikku. Kaks neist kulgevad paralleelselt, kujutades endast pigem kõrgustikke, sest ei ulatu kõrgemale 325 meetrist. Saare põhjaosas paiknevas Põhjaahelikus asub riigi kõrgeim punkt – Aripo mägi (940 m). Veidi madalam on El Tucuche mägi (936 m). Saare kaks suurimat jõge on Ortoire (pikkus 50 km, suubub Atlandi ookeani) ja Caroni (pikkus 40 km, suubub Paria lahte). Trinidadi lääneosas La Brea linna lähistel asub maailma suurim looduslik asfaldijärv Pitch Lake.

Tobago saare pinnamoodi kujundab mäeahelik, mis ulatub peaaegu üle kogu saare – selle pikkus on 29 km ja kõrgus kuni 640 m. Mäeahelikust põhjas ja lõunas asuvad viljakad tasandikud. 43% Tobago saarest katab mets. Saarel leidub arvukalt ojasid ja väikseid jõgesid, kuid vaatamata sellele ei esine Tobagol erinevalt Trinidadist probleeme üleujutuste ja pinnase uhtumisega.

Geoloogia

Trinidadi Põhjaahelik koosneb peamiselt juura ja kriidi ajastu moondekivimitest. Põhjaosa tasandike aluspinna moodustab õhuke kiht nooremaid merelist päritolu purdkivimeid. Lõuna poole jääv Trinidadi Keskahelik koosneb valdavalt kriidi ja eotseeni ajastute settekivimitest, aheliku lõuna- ja idanõlvadel esineb miotseenist pärinevaid moodustisi. Selle lõunaküljele jäävad ka Naparima tasandik ja Nariva soo.

Lõunatasandiku moodustavad miotseeni ja pliotseeni ajastutest pärinevad liiv, savi ja kruus. Nende all peituvad nafta- ja maagaasivarud, mida on eriti rikkalikult Los Bajose murrangust põhja pool. Trinidadi Lõunaahelik kujutab endast kolmandat antiklinaalset kurdu. See koosneb mitmetest künkaahelikest, millest tuntumad on Kolmainu künkad (inglise keeles Trinity Hills, hispaania keeles Colinas de Trinidad). Kivimitest domineerivad liivakivi, savikilt, aleuroliit ja savid, mis on välja kujunenud miotseeni ajastul ja kurdunud pleistotseeni ajastul. Selles piirkonnas on laialt levinud tõrvaliivad ja mudavulkaanid.

Kliima

Trinidadil ja Tobagol valitseb tüüpiline troopikavöötme kliima, mida mõjutavad saartel kirdetuuled. Trinidadi aasta keskmine õhutemperatuur on 26 °C. Vihmaperiood kestab juunist detsembrini, sel ajal on keskmine õhuniiskus 55–87%. Aasta keskmine sademete hulk on 2110 mm. Tobago kliima on veidi jahedam, kuid suures osas Trinidadi kliimaga sarnane. Aasta keskmine sademete hulk on sellel saarel isegi suurem, umbes 2500 mm.

Aasta võib jagada kaheks – vihmaperiood kestab saartel juunist detsembrini, kuivaperiood jaanuarist maini. Trinidad ja Tobago asub troopiliste tsüklonite piirkonnast lõunas ning seetõttu orkaanid saari enamasti ei ohusta.

Kõrgeim Trinidadil ja Tobagol mõõdetud õhutemperatuur on 39 °C, madalaim 12 °C.[7][8]

Elusloodus

Tobago rannik

Trinidadi ja Tobago elusloodus on saarte mandrilise päritolu tõttu naabersaartega võrreldes väga mitmekesine. 1. augustil 1996 ratifitseeris riik bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja on välja töötanud tegevuskava bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Valitsus on esitanud neli aruannet, mis kirjeldavad elluviidud samme bioloogilise mitmekesisuse kaitsel, ja tunnistanud selle valdkonna olulisust ka riigi elanikkonna heaolu tagamisel.[9] Saartel on 17 looduskaitseala ja 40 metsakeeluala, mille kogupindala on 153 000 hektarit. Tobago edelarannikule on loodud merekaitseala.[10]

Taimestikus on ülekaalus igihaljad puud, Trinidadi saare keskosas ja tuulealustel loodenõlvadel asuvad savannid ja hõrendikud. Taimede hulgas kohtab nii Lõuna-Ameerikale kui ka Antilli saartele omaseid liike. Metsades kasvab üle 50 väärispuude liigi, teiste seas hispaania seeder, balsapuu, sandlipuu, küpress ja harilik vanill.[10] Suured maa-alad on kakao ja teiste kultuurtaimede istanduste all.

Saartel on levinud melonkaktused, Tobagol kasvab eriti rohkelt liiki Melocactus broadwayi. Trinidadil leidub haruldane käpaline – harilik liblikkäpp, mille populatsioon on tööstuslik-kaubandusliku kasutuse tõttu kahanemas.

Melanerpes rubricapillus rubricapillus Tobago saarel

Saarte mitmekesine taimestik on hästi kaardistatud, kokku on sealt leitud umbes 3300 eri taimeliiki, nende seas ka 59 endeemi.[4]

Trinidadi ja Tobago seenestik ei ole lõpuni kaardistatud, kuid teada on vähemalt 1647 liiki, nende seas ka mitmed samblikud.[11][12][13] Kindlasti on tegelik liikide arv oluliselt suurem, sest hinnanguliselt on maailma seeneliikidest tänaseks avastatud vaid umbes 7%.[14] Esimene katse kaardistada Trinidadi ja Tobago endeemilisi seeneliike andis tulemuseks arvu 407.[15]

Informatsioon saartel leiduvate mikroorganismide kohta on lünklik. Täpsemalt on teada vaid merevetikate kohta, mida on leitud umbes 200 liiki.

Trinidadi ja Tobago loomastik sarnaneb Lõuna-Ameerika loomastikuga.[10] Saartel võib kohata muuhulgas punast iibist, mis on ka riigi rahvuslind, kaimaneid, otselotte, aguutisid, leeguane, opossumeid, kaputsiinahve, üle 40 koolibri liigi (koolibri on kujutatud Trinidadi ja Tobago vapil). Tobago ja väiksemad saared on pesitsuspaigaks paljudele lindudele, kellest võib mainida näiteks antilli türkiispääsukest ja valgesaba-öösorri. Saartel elab suurel hulgal erinevaid käsitiivalisi – leidub virviklaste, lehterkõrvlaste, lehtninalaste ja lõugnopslaste sugukonna esindajaid. Trinidadi üks endeemikuid on sisalik Proctoporus shrevei, ainus roomajate klassi esindaja, keda iseloomustab bioluminestsentsi võime. Trinidadi põhjaosa mäemassiiv on ainus koht maailmas, kus seda liiki esineb.

Kokku on saartel loendatud 467 linnuliiki (neist 1 endeemiline), üle 100 imetaja, umbes 90 roomajat (neist 1 endeemiline), umbes 30 kahepaikset (neist 1 endeemiline), 50 mageveekala ja vähemalt 950 merekala. Selgrootute kohta on andmed märksa puudulikumad. Siiski on teada umbes 650 liblika-, 672 mardika- (ainuüksi Tobago saarel) ja 40 koralliliiki.[4]

Teistes keeltes
Alemannisch: Trinidad und Tobago
azərbaycanca: Trinidad və Tobaqo
Bahasa Indonesia: Trinidad dan Tobago
Bahasa Melayu: Trinidad dan Tobago
Bân-lâm-gú: Trinidad kap Tobago
беларуская: Трынідад і Табага
беларуская (тарашкевіца)‎: Трынідад і Табага
Bikol Central: Trinidad asin Tobago
Chavacano de Zamboanga: Trinidad y Tobago
ދިވެހިބަސް: ޓުރިނިޑާޑް ޓޮބޭގޯ
dolnoserbski: Trinidad a Tobago
estremeñu: Triniá i Tobagu
Gagana Samoa: Trindad ma Tobacco
गोंयची कोंकणी / Gõychi Konknni: त्रिनिदाद आणि टोबॅगो
客家語/Hak-kâ-ngî: Trinidad lâu Tobago
hornjoserbsce: Trinidad a Tobago
বিষ্ণুপ্রিয়া মণিপুরী: ত্রিনিদাদ বারো টোবাগো
Interlingue: Trinidad e Tobago
Kinyarwanda: Tirinida na Tobago
Kreyòl ayisyen: Trinidad ak Tobago
لۊری شومالی: تئرینیداد و توباگو
Lëtzebuergesch: Trinidad an Tobago
Livvinkarjala: Trinidad da Tobago
македонски: Тринидад и Тобаго
Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄: Trinidad gâe̤ng Tobago
Nederlands: Trinidad en Tobago
Nordfriisk: Trinidad an Tobago
Norfuk / Pitkern: Trinidad a' Tobago
norsk nynorsk: Trinidad og Tobago
oʻzbekcha/ўзбекча: Trinidad va Tobago
Papiamentu: Trinidad i Tobago
Piemontèis: Trinidad e Tobago
Plattdüütsch: Trinidad un Tobago
português: Trindade e Tobago
Qaraqalpaqsha: Trinidad ha'm Tobago
qırımtatarca: Trinidad ve Tobago
Simple English: Trinidad and Tobago
slovenčina: Trinidad a Tobago
slovenščina: Trinidad in Tobago
српски / srpski: Тринидад и Тобаго
srpskohrvatski / српскохрватски: Trinidad i Tobago
татарча/tatarça: Тринидад һәм Тобаго
Tiếng Việt: Trinidad và Tobago
українська: Тринідад і Тобаго
ئۇيغۇرچە / Uyghurche: ترىنىداد ۋە توباگو
vepsän kel’: Trinidad da Tobago
粵語: 千里達
žemaitėška: Trinidads ėr Tuobags