Torghatten

Torghatten
Torghatten.jpg
Kõrgus 258 m
Asukoht Torgeti saar, Norra
Koordinaadid 65° 23′ 54″ N, 12° 5′ 23″ Ekoordinaadid: 65° 23′ 54″ N, 12° 5′ 23″ E
Torghatten (Norra)
Torghatten

Torghatten on mägi Norras Nordlandis Brønnøy vallas Torgeti saarel. Selle kõrgus on 258 m üle merepinna.

Mägi on eelkätt tuntud seda läbiva augu poolest. Auk, mis on 160 m pikk, 35 m kõrge ja 20 m lai, on pärit jääajast, mil jää ja vesi uuristasid lahtiseid mäeosi, samas kui ülemised mäetükid jäid paigale.

Torghatten on oma nime saanud asukoha tõttu Torgeti saarel ja meenutab kujult kaabut (hatten – norra keeles kaabu). Sõna torget tähenduse üle on palju vaieldud. See võib pärineda sõnast turuplats, tähendada, et “auk on silm, mis näeb”, pärineda saami keelest (tugi/järgnema/juhatama) tähendades, et Torghatten on kui teejuht või pärineda hoopis vananorra keelest (tor-gar – vananorra keeles skäärid).

Torghatten, läbi lastud trolli kaabu, on üks maailma kõige tuntumaid ja erilisemaid mägesid, olles kohaliku identideeti kandjana aegade algusest seotud saagade, muinasjuttude ja müütidega. Torghatten on olulise tähendusega nii regionaalsele kui rahvuslikule turismile, vabaõhutegevustele ja loodusmitmekesisusele. 1838 alustas aurulaev “Prinds Gustavi” reise mööda Nordlandi rannikut. Juba 1848 kirjeldati väljasõite Torghattenile järgmiselt: “Suvel on selles tuntud saare sadamas laevad ja siis on seal mitmekesisust, kus kõik külastavad seda looduseimet. Muuseas külastavad seda külalised omalt maalt sama palju kui välismaalt.

Mäeseintele on kirjutatud nii mõnedki ajaloolised nimed. 1873 külastas Torghattenit kuningas Oscar II. Eriti tihedaks muutusid külastused 1889. aastast, kui Saksamaa viimane keiser Wilhelm II alustas oma suvereise Norrasse. Kuningas Haakon VII ja kuninganna Maud külastasid Torghattenit 1907. aastal, saatjaks Fridtjof Nansen. Haakoni nimi lõigati augu idapoolsele seinale.

Pärast 14 km pikkuse Brønnøysundi silla ehitamist 1979. aastal pääses saarele ilma laevasõiduta ja liiklus muutus palju tihedamaks: Torghattenit külastab igal aastal 10 000 – 50 000 inimest.

Torghatteni saamislugu

Looduse meistriteose tekkeloo kohta on vähemalt kaks versiooni – üks müütiline ja teine teaduslik, mõlemad sama vaimustavad nagu mägi ise.

Teaduslik versioon

Torghatten pakub olulist informatsiooni selle kohta, kuidas maa tekkis. Mägedes on loetavaid vihjeid dramaatilistest sündmustest umbkaudu 500 miljonit aastat tagasi, näiteks on nähtavad jäljed kontinentide kokkupõrkest, mis viis kaledooniliste mäekettide tekkimiseni.

Auk mäe sees on graniidilises moondekivimis, gneissis, mis sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Vesi ja jää murendasid kivimit, mõrad muutusid aina suuremaks, moodustades aja jooksul augu. Torghatten on mere- ja maapinna kerkimise ning jääaja geoloogiline sümbol. Augu on moodustanud tugevad jõud, peamiselt vesi ja liustikud. Eripärase mäe moodustumise kohta on kolm teooriat: merelained pärast jää sulamist ja/või plastiline jääliikumine ja/või vee tugev surve paksu jää põhjast.

Esimene teooria

Viimase kolme miljoni aasta jooksul on olnud üle kümne väiksema ja suurema jääaja. Neil perioodidel on hiigelsuured veemassid muutunud jääks, surudes maapinda allapoole. Maapind vajus aeglaselt, aga mõningates kohtades ulatus see kuni 190 meetrini. Arvatakse, et pärast viimast sulamist oli merepind 2000–3000 aastat kõrgemal. Kirdepoolne ava Torgahattenis, kivipuiste tipus, on 140 meetrit üle merepinna. Augu keskkoht on madalaimast kohast 112 meetrit üle merepinna ja kõrgeimast, edelapoolsest avast, 120 meetrit üle merepinna. Seega on Torghatten moodustunud perioodil, kui maa oli selle koha peal 140–160 meetrit madalamal kui täna ja meri sellevõrra kõrgemal. Vesi oma tõusude ja mõõnade, lainemurdude ja vooludega tegi oma töö. Kui maapind hakkas veest välja tõusma, tulid kaasa ka kaabu ja auk. Siiski on palju märke, mis merelainete osakaalu tähtsust kaabu kujundamisel vähendavad. Esiteks, et auk on samal kõrgusel vana rannajoone, terasside ja rannavallidega. Neid on hästi näha Brønnøysundi (Brønnøy laht) mägede ümbruses. Aukudest, mis on palju kõrgemal tänasest merepinnast, on leitud ka mereelukate jäänuseid. Lisaks on ka mäeküljed lihvitud nagu see on tihti külgedega, mis on merele avatud.

Teine teooria

Arvatakse, et ca 20 000 aastat tagasi oli maksimaalne jääkate Torgahtteni ümbruses umbes 1000 meetri paksune. Jää liikus idast läände, vesi hoidis seda samal ajal tugeva surve all. Võib-olla on ka liustikel oma panus selles, et jää on end tillukesest august läbi surunud. Jää läbitungimist on täheldatud mitmel pool mäepindadel, augu sees ja ümbruses. Selle teooria paneb proovile fakt, et auk on moodustunud põhja-lõuna suunas, mitte jää liikumise suunas idast läände. See hüpotees ei põhjenda ka protsessi algust mõrast tunneliks.

Kolmas teooria

Kolmas teooria räägib tugevast veesurvest paksu liustiku alt. Kui jääajal oli Torghatten kaetud paksude jäämassidega, siis on võimalik, et voolav vesi uuristas mäe sisse mõrad. Ka tänapäeval leiame kõrgel mägedes kuivadest kohtadest hiiukirne. Samuti on hiiukirne näha Torghatteni juurde viiva raja ääres. Võib-olla on vastus kõigis kolmes teoorias kokku. Igatahes on selge, et Torghatteni auk on tekitatud aeglaselt suurte jõudude poolt.

Müütiline versioon

Tai (Siiami) kuningas Chulalongkorn (1853–1910) reisis siia 1907. aastal. Ühes reisikirjas oma tütrele avaldab ta oma imestust Torghatteni kuju üle: ”See on mägi, mis oma kujult meenutab sellist kübarat, mis naistel peas on, kui nad turul käivad…Selle mäega on seotud palju fantaasiaid ja legende, midagi samasugust nagu meil Siiamis on „Ta Mong Lai“ legend… Kui me jõudsime põhjapoolele, nägime me, et mäe keskel on suur auk, midagi sarnast nagu Pathalungi mäes. Aga auk selles mäes näeb parem välja, sest see on täpselt keskel, nii seinast seinani kui alt üles – täpselt keskel.“

Saami mütoloogia kohaselt võis Torgahtten olla üks pühadest mägedest. Johan Randulf, kes oli 1718–1727 preester Nærøys, kirjutas sellest 1723. aastal. Ta nimetas selliseid mägesid nagu Lekamøya, Heilhornet, Torghatten ja Alstadhaugs Tinder: ”… kõik sellised mäed on pühad ja neid kutsutakse saivoks”. Näiteks Torghatten Saivo, mis lõunasaami keeles on saajve-vaerieh. Saami mütoloogias oli kolm taset: taevas, maa ja allmaailm. Saivo kuulus viimasesse. Kohanimi Torget võib samuti pärineda saamikeelsest hääldusest dåårja, mis tähendas tugi / järgnema / juhtima. Torghatten on tuntud kui suunanäitaja mereteel.

Torghatten on silm laevateel, ”jälgides silmaga, mis ei maga” (Petter Dass). Viikingitele, kalameestele ja piki „Põhjateed“ reisijatele on mägi olnud hinnatud meremärk. Meresõitjad võtsid siin „Nordlandi väraval“ tervitamiseks kaabu peast. Pealikud õpetasid läbi saagade noorukitele „navigeerimist“. Laeva ohutuks navigeerimiseks tuli meelde jätta 40 miili (või 215 meremiili) Vågakalleni ja Lekamøya vahel. Eriti oluline oli see laevadele, mis läksid põhja poole Lofootidelevõi kuivatatud kala lastiga lõuna poole Bergenisse.

Torghatteniga on seotud mitmed saagad, mis on elanud tuhandeid aastaid kandudes põlvest põlve.

Teistes keeltes
Deutsch: Torghatten
English: Torghatten
español: Torghatten
français: Torghatten
íslenska: Torghatten
עברית: טורגהאטן
norsk: Torghatten
norsk nynorsk: Torghatten
русский: Тургхаттен
svenska: Torghatten