Suusahüpped

Suusahüppemägi Titisee-Neustadtis

Suusahüpped on talispordiala, kus võisteldakse suusahüppemäelt suuskadega kõige kaugemale hüppamises.

See harrastus sai alguse 19. sajandil Norras ühel talvefestivalil. Spordialana leidis see ametlikku tunnustust 1892. aastal, kui Norra kuningakoda pani trofeena mängu Kuninga karika (King's Cup) Holmenkolleni mängude võitjale. Uus ala levis Ameerika Ühendriikidesse ning võitis seejärel poolehoidu kogu maailmas. Suusahüppeid tunnustas Rahvusvaheline Suusaliit ja ala võeti esimeste taliolümpiamängude kavva 1924. aastal Chamonix's Prantsusmaal.

Suusahüpe kujutab endast suuskadega trampliinist laskumist, äratõuget ja seejärel võimalikult pikka õhulendu. Hüpe peab olema sooritatud teatud stiilis ja seda hindavad kohtunikud. Iga stiili hindava kohtuniku hinne võib ulatuda maksimaalselt 20 punktini.

Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus 200 m ja rohkem).

Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punktisumma saadakse hüppe pikkuse ja stiili-punktide liitmisel, viimast hindavad 5 kohtunikku. Arvesse võetakse nii õhulend, maandumine, kui pidurdamine.

Kui hüppaja vääratab, võetakse punkte maha. Lõpphindest lahutatakse kõrgeim ja madalaim hinne.

Hüppe pikkust mõõdetakse äratõukekohast kuni hüppaja jalgade maandumiskohani. Suusahüppaja, kes jõuab mäel märgitud K-punktini, saab 60 punkti. Kui hüpe jääb lühemaks, võetakse punkte 60-st maha. Ja vastupidi - kui lend on pikem, antakse punkte juurde. Normaalmäel on iga meeter 2 punkti, suurel mäel 1,8 punkti ja lennumäet 1,2 punkti.

K-punkt märgib ideaalse, teoreetiliselt harvaesineva hüppe pikkust: tähendab kriitilist maandumispunkti, kus hüppajate ohutus pole enam tagatud. Vahemaa trampliini äärest kuni K-punktini on normaalmäel 100 m ja suurel hüppemäel 110 m või enamgi. Rekordhüpeteks on rajatud spetsiaalsed mammutmäed, kus saab hüpata 200 m ja kaugemalegi.

Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240–255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7–8 kg) ning neil on 2–5 soont.

Võistleja varustus peab vastama FIS-i määrustele.

Teistes keeltes
العربية: قفز تزلجي
asturianu: Saltu d'esquí
беларуская (тарашкевіца)‎: Скачкі на лыжах з трампліну
български: Ски скокове
català: Salt d'esquí
Cymraeg: Neidio sgi
dansk: Skihop
Deutsch: Skispringen
Ελληνικά: Άλμα με σκι
English: Ski jumping
español: Salto de esquí
Esperanto: Skisaltado
euskara: Eski-jauzi
فارسی: اسکی پرش
français: Saut à ski
한국어: 스키점프
հայերեն: Դահուկացատկ
Interlingue: Ski-Saltation
íslenska: Skíðastökk
magyar: Síugrás
македонски: Скијачки скокови
Nederlands: Schansspringen
norsk: Skihopping
norsk nynorsk: Skihopping
occitan: Saut d'esquí
português: Salto de esqui
Scots: Ski jimpin
Simple English: Ski jumping
slovenščina: Smučarski skoki
српски / srpski: Скијашки скокови
srpskohrvatski / српскохрватски: Skijaški skokovi
suomi: Mäkihyppy
svenska: Backhoppning
татарча/tatarça: Трамплиннан сикерү
Türkçe: Kayakla atlama
West-Vlams: Schansspringn
粵語: 跳臺滑雪
中文: 跳台滑雪