Sisepõlemismootor

Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor
1. Sisselasketakt
2. Survetakt
3. Töötakt
4. Väljalasketakt
Kahetaktiline sisepõlemismootor
Pöördkolb- ehk Wankel-mootor
I – nukkvõll
V – klapid
P – kolb
R – keps
C – väntvõll
W – veesärk
E – nukkvõll
S – ?

Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.

Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks.

Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised.Tänapäeval on levinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad ja vaiksemad.

Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat.

Et põlemisprotsessi käivitada, on sisepõlemismootoril vaja välist abi – tavaliselt starteri näol.

Sisepõlemismootori negatiivne külg on selle madal kasutegur – üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, millest tuleb mootoril omakorda vabaneda. Enamiku diiselmootorite kasutegur jääb 40–45%[1] vahele, bensiinimootorite madalama surveastme tõttu on bensiinimootorid veel väiksema efektiivsusega. Kolbmootorite efektiivsust saab tõsta näiteks levinud turbokompressori või muud moodi ülelaadimise abil, mille puhul surutakse põlemiskambrisse rohkem õhku.

Et vältida mootori ülekuumenemisest tekkida võivat üleliigset kulumist või ebaühtlast soojuspaisumist, mis tekitab omakorda pragunemist, tuleb seda jahutada. Populaarsemad jahutusviisid on õhkjahutus ja vedelikjahutus. Tänapäevased automootorid võivad kasutada mõlemat, kuid suuremad mootorid on vedelikjahutusega. Mõnel mootoril on vaja ka õli jahutamist.

Teistes keeltes
Afrikaans: Binnebrandenjin
Bahasa Melayu: Enjin pembakaran dalam
Bân-lâm-gú: Lōe-jiân-ki
беларуская (тарашкевіца)‎: Рухавік унутранага згараньня
čeština: Spalovací motor
Deitsch: Autoinschein
Esperanto: Brulmotoro
한국어: 내연기관
íslenska: Sprengihreyfill
italiano: Motore termico
Lëtzebuergesch: Verbrennungsmotor
Nederlands: Verbrandingsmotor
日本語: 内燃機関
Nordfriisk: Jölings-Motooren
norsk nynorsk: Forbrenningsmotor
oʻzbekcha/ўзбекча: Ichki yonuv dvigateli
پنجابی: انجن
Runa Simi: Rawray kuyuchina
sicilianu: Muturi a scoppiu
slovenčina: Spaľovací motor
српски / srpski: Motor sa unutrašnjim sagorevanjem
srpskohrvatski / српскохрватски: Motor s unutrašnjim sagorijevanjem
Tiếng Việt: Động cơ đốt trong
吴语: 内燃机
粵語:
中文: 内燃机