Sülearvuti

Acer Aspire 8920

Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas (inglise laptop) ja rüperaal, on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga.

Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis ( hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga.

Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem sülearvuti võib olla raskemgi.

Ajalugu

Alan Kay koos Dynabooki prototüübiga

Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, [1] kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist (esialgu Kiddicomp [2]) – kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et neid õppimisel aidata. [3] Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalk programmeerimiskeeles. [1]

Esimese üldtunnustatud kaasaskantava arvuti lõi Ameerika Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981. aastal, kui välja tuldi 11 kg kaalunud Osborne 1-ga, mis ei olnud tänapäeva mõistes eriti kompaktne. See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAM-i. [4] Ekraan oli ainult 5" lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real. [5]

Sama aasta novembris tuli turule aga Epson HX-20, mis oli üks esimesi sülearvutisarnaseid arvuteid. Kaal oli vaid 1,6 kg, samas ei olnud see nii võimas kui Osborne 1: protsessori töösagedus oli 0,614 MHz ja muutmälu maksimum oli 33 kB. [6]

1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 MHz) ja RAMi kuni 655 kB. [7]

Järgmisel aastal tuli turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit. [8]

IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. [9] 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria. [10]

Aasta-aastalt on rüperaalid muutunud tänu tehnoloogia kiirele arengule üha väiksemaks ja odavamaks ning neile on lisandunud palju lisaseadmeid, näiteks veebikaamera, Touchpad või TrackPoint, mikrofon ja kõlarid. Samuti ei jääda enam lauaarvutitest märkimisväärselt maha riistvarakomponentide võimsuse poolest.

Teistes keeltes
Afrikaans: Skootrekenaar
አማርኛ: ላፕቶፕ
العربية: حاسوب محمول
Bahasa Indonesia: Komputer jinjing
Bahasa Melayu: Komputer riba
Basa Jawa: Laptop
Basa Sunda: Léptop
беларуская: Ноўтбук
भोजपुरी: लैपटाप
bosanski: Laptop
Чӑвашла: Ноутбук
čeština: Notebook
Cymraeg: Gliniadur
Deutsch: Notebook
English: Laptop
Esperanto: Tekokomputilo
فارسی: لپ‌تاپ
føroyskt: Fartelda
Gaelg: Glioonag
galego: Portátil
客家語/Hak-kâ-ngî: Sú-thì thien-nó
한국어: 랩톱 컴퓨터
Հայերեն: Նոթբուք
हिन्दी: लैपटॉप
isiZulu: Ilaptop
íslenska: Fartölva
עברית: מחשב נייד
ქართული: ლეპტოპი
қазақша: Ноутбук
latviešu: Klēpjdators
magyar: Laptop
македонски: Преносен сметач
मराठी: लॅपटॉप
მარგალური: ლეპტოპი
مصرى: لاب توب
مازِرونی: لپ‌تاب
Nederlands: Laptop
नेपाली: ल्याप्टप
oʻzbekcha/ўзбекча: Laptop
ਪੰਜਾਬੀ: ਲੈਪਟਾਪ
polski: Laptop
português: Laptop
română: Laptop
русский: Ноутбук
shqip: Laptopi
Simple English: Laptop
slovenčina: Laptop
slovenščina: Prenosnik
српски / srpski: Лаптоп
srpskohrvatski / српскохрватски: Laptop
svenska: Bärbar dator
Tiếng Việt: Máy tính xách tay
українська: Ноутбук
اردو: لیپ ٹاپ
Winaray: Laptop
粵語: 手提電腦