Rakuteooria

Epiteelrakud

Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest[1].Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist osa: kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem olnud rakkudest.

Rakuteooriat on laialdaselt uuritud ning väga paljud organismid on seda toetanud, kuid rakuteoorial on erandeid. Seened koosnevad pikkadest niitidest, mida nimetatakse hüüfideks, millel on palju tuumi, kuid viimased pole rakuseintega omavahel eraldatud. Skeletilihased koosnevad lihaskiudutest, mis on palju suuremad kui üks rakk ja sisaldavad mitusadat tuuma. Kui punased vererakud ehk erütrotsüüdid on välja arenenud ja vabanenud vereringesse, ei sisalda nad rakutuuma. Paljunemisvõime puudub ka mitmetel teistel rakkudel (näiteks närvirakkudel).

Rakuteooria loomises mängisid võtmerolli Theodor Schwann, Matthias Jakob Schleiden ja Rudolf Virchow. Hiljem on rakuteooriat täiustatud.


Vaata ka

Teistes keeltes
العربية: نظرية الخلية
български: Клетъчна теория
Deutsch: Zelltheorie
English: Cell theory
español: Teoría celular
Esperanto: Ĉelteorio
한국어: 세포 이론
Kreyòl ayisyen: Teyori selilè
latviešu: Šūnu teorija
Nederlands: Celtheorie
日本語: 細胞説
ਪੰਜਾਬੀ: ਸੈੱਲ ਥਿਊਰੀ
Papiamentu: Theoria di Cel
português: Teoria celular
සිංහල: සෛල වාදය
Simple English: Cell theory
slovenčina: Bunková teória
slovenščina: Celična teorija
српски / srpski: Ћелијска теорија
suomi: Soluteoria
svenska: Cellteorin
Tiếng Việt: Học thuyết tế bào
Türkçe: Hücre teorisi
українська: Клітинна теорія
中文: 细胞学说