Pakistan

Pakistani Islamivabariik
urdu اسلامی جمہوریت پاکستان
Jamhūryat Islāmī Pākistān
Pakistani lippPakistani vapp
Pakistani lippPakistani vapp
Pakistani asendikaart
RiigihümnPak sarzamin shad bad
PealinnIslāmābād
Pindala803 940 km²
Riigikeel(ed)urdu ja inglise
Rahvaarv163 407 000 (2010)
Rahvastikutihedus203,3 in/km²
Riigikordföderaalne islamivabariik
PresidentMamnoon Hussain
PeaministerShahid Khaqan Abbasi
Iseseisvus14. augustil 1947, vabariik 23. märtsist 1956
SKT168 mld dollarit (2008) [1]
SKT elaniku kohta1044 dollarit (2008) [1]
Rahaühikruupia (PKR)
Ajavööndmaailmaaeg +5
Tippdomeen.pk
ROK-i koodPAK
Telefonikood92

Pakistan on riik Aasias. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India.

Ajalugu

Tänapäeva Pakistani alal oli 3500–1500 eKr levinud Induse kultuur.

Pakistani riik loodi Briti India muslimitega asustatud aladest 14. augustil 1947.

Aastal 1971 kuulutas Ida-Pakistan end iseseisvaks Bangladeshi vabariigiks.


Pakistani poliitiline ajalugu


Pakistani poliitiline ajalugu (Urdu keeles: پاکستان کی سیاسی تاريخ‎) on Pakistani poliitiliste sündmuste, ideede, liikumiste ja juhtide narratiiv ning analüüs. Pakistan saavutas iseseisvuse Suurbritanniast 14. augustil 1947, kui Briti-India jaotati Suurbritannia poolt regioonis, millele on tavaliselt viidatud kui Lõuna-Aasiale. Oma iseseisvumisest saadik on olnud Pakistanil värvikas, samas kohati keeriseline ajalugu, millele on tihti iseloomulik olnud sõjaseisukorras viibimine ja ebaefektiivsed valitsused.


Iseseisvumiseelne periood

Pakistani Liikumine, nagu see tuntuks sai, baseerus kahe rahvuse teooria põhimõttel ja seadis sihiks luua eraldi kodumaa moslemitele Lõuna-Aasias. See liikumine oli tajutud või tõelise allasurumise vastu, mida moslemid tundsid aina enam politiseeritud hindu enamuse poolt.


Parlamentaarne demokraatia

Pärast iseseisvumist sai Liaquat Ali Khanist esimene peaminister ja Jinnahist esimene kindralkuberner. Pakistan koosnes kahest tiivast, Lääne-Pakistanist ja Ida-Pakistanist. Liaquati valitsus koos kõigi järgnevate valitsustega esimesel kümnendil pärast iseseisvumist seisis vastamisi tõsiste raskustega nii Ida- kui Lääne-Pakistani efektiivselt juhtimisel, mis viis lõpuks sõjaväelise riigipöördeni aastal 1958. India ja Pakistani vaheline sõda 1947. aastal sai alguse Kashmiri piirkonnas. Nii Liaquat kui Jinnah olid otsusekindlad, et lõpetada mässud ning pagulasprobleemid ja üles seada efektiivne administratiivsüsteem riigi jaoks. Liaquat Ali Khan tegi Pakistani välispoliitikale nurgakivi pannud tööd, kui algatas ettepaneku põhiseaduse sõnastamiseks. Ta esitles eesmärkide resolutsiooni, eelmängu tuleviku põhiseadustele seadusandlikus assamblees. Koda andis selle edasi 12. märtsil 1949. Seda on kirjeldatud kui Pakistani konstitutsioonilise ajaloo „Magna Cartat“. Nii Ameerika Ühendriigid kui NSV Liit saatsid kutse Liaquat Ali Khanile. Khan aga otsustas esmalt sooritada hea tahte külaskäigu USA-sse. Seda tajuti Moskva poolt kui keeldumist ja viis sügavate vaenulike tagajärgedeni. Khan tahtis, et Pakistan jääks Külmas sõjas neutraalseks, nagu oli deklareeritud 3 päeva pärast Pakistani iseseisvumist, kui ta kuulutas, et Pakistan ei vali pooli rahvuste vahelistes ideoloogilistes konfliktides. Khan püüdis hiljem külastada NSV Liitu, kuid kuupäevad hea tahte visiidiks ei võtnud Nõukogude Liidu poolt kuju.

Samal aastal kuulutas Jinnah Pakistani ametlikuks keeleks urdu keele. See sütitas protestilaine Ida-Pakistanis (varem Ida-Bengal), kus bengali keelt rääkis enamik rahvastikust. Jinnahil oli probleeme ka Pakistani armee eest vastutava komandöri, kindral Sir Douglas Graceyga, kes keeldus kuuletumast Jinnahi käskudele. Kindral Gracey väitis, et Jinnah kindralkubernerina esindab Briti krooni, mida Gracey ise oli määratud esindama. Seepärast ei saatnud ta vägesid Kashmiri regiooni. Jinnah oli vastakuti probleemidega ka õhujõudude eest vastutava komandöri, asemarssal Richard Atcherleyga ja mereväe tagala eest vastutava admiralist komandöri James Wilfred Jeffordiga, kes samuti keeldusid allumast Jinnahi poolt püstitatud korraldustele.

Khani ametisoleku ajal nõustusid India ja Pakistan lahendama Kashmiri vaidlusküsimuse läbi ÜRO jõupingutuste rahumeelsel viisil. Vastavalt sellele kokkuleppele jõustus relvarahu Kashmiris 1. jaanuarist 1949. Otsustati, et ÜRO järelevalve all viiakse läbi vaba ja erapooletu rahvahääletus.

1948. aastal Jinnah suri ja suur probleem religioossete vähemusgruppidega lõi 1949. aasta lõpus ja 1950. aasta algul lõkkele. Militaristid Jamiat Ulema-e-Pakistani erakonnast hakkasid ründama vähemusi Lääne-Pakistanis, mis hiljem pääses India koosseisu. Tajudes järjekordse sõja ohtu Indiaga kohtus Khan India peaministri Jawaharlal Nehruga, et alla kirjutada Liaquat-Nehru paktile 1950. aastal. Pakt oli katse parandada suhteid ja vähendada pingeid India ja Pakistani vahel ning kaitsta usulisi vähemusi mõlemal pool piire.

Ida-Pakistanis saavutas Bengali Keele Liikumine oma haripunkti 21. veebruaril 1952, kui politseinikud ja sõdurid avasid tule Dhaka Meditsiinikolledži lähedal õpilaste vastu, kes protesteerisid selle eest, et bengali keel saavutaks võrdse staatuse urdu keelega. Mitmed meeleavaldajad tapeti ja liikumine saavutas edaspidi toetuse üle Ida-Pakistani. Hiljem nõustus valitsus andma bengali keelele võrdse staatuse Pakistani riigikeelena – õigus, mis hiljem vormistati seadusena 1956. aasta konstitutsioonis.


1951. aasta riigipöördekatse

1951. aastal nurjas Military Intelligence’i (MI) üldkindral Syed Shahid Hamid kindralmajor Akbar Khani poolt planeeritud riigipöördekatse, seejärel arreteeriti Kindralite Peakorteri (GHQ) üldasjade juht koos mitmete Pakistani sõjaväe ohvitseridega. See oli esimene vandenõu hääletamise kaudu võimule pääsenud valitsuse vastu. Selle vandenõuga olid seotud 11 sõjaväelist (armee) ohvitseri ning 4 tsiviilisikut. Vandenõuga oli kaasa arvatud ka märkimisväärne poeet ja intellektuaal Faiz Ahmad Faiz, kes oli seotud ka Pakistani kommunistliku parteiga. Vahepeal jäi Pakistani sõjaväe eest vastutav peakomandör ja kaitseminister Iskandar Mirza lojaalseks Liaqat Ali Khanile. Pärast 18-kuust salajast kohtuprotsessi võeti kindralmajor Khan ja Faiz Ahmed Faiz mõlemad kinni ja neile määrati pikk vanglakaristus. Nende kaitseadvokaat oli tähelepanuväärne Bengali moslemist poliitik Huseyn Shaheed Suhrawardy. Kui Suhrawardyst sai 1957. aastal Pakistani peaminister, leevendas ta enamiku vandenõulaste karistust.


Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Pakistan järgmisteks provintsideks (sūbah) ja territooriumiteks* (ilaqa):

Pakistani provintisd

Luure

Pakistani riiklik luureagentuur on ISI (Inter-Service Intelligence).

Teistes keeltes
Acèh: Pakistan
адыгабзэ: Пакистан
Адыгэбзэ: Пакистэн
Afrikaans: Pakistan
Alemannisch: Pakistan
አማርኛ: ፓኪስታን
Ænglisc: Pacistan
العربية: باكستان
aragonés: Pakistán
ܐܪܡܝܐ: ܦܐܩܣܛܐܢ
arpetan: Paquistan
অসমীয়া: পাকিস্তান
asturianu: Paquistán
Avañe'ẽ: Pakistán
azərbaycanca: Pakistan
تۆرکجه: پاکیستان
Bahasa Banjar: Pakistan
Bahasa Indonesia: Pakistan
Bahasa Melayu: Pakistan
Bân-lâm-gú: Pakistan
Basa Jawa: Pakistan
Basa Sunda: Pakistan
башҡортса: Пакистан
беларуская: Пакістан
беларуская (тарашкевіца)‎: Пакістан
भोजपुरी: पाकिस्तान
Bikol Central: Pakistan
Boarisch: Pakistan
བོད་ཡིག: པ་ཀི་སི་ཐན
bosanski: Pakistan
brezhoneg: Pakistan
ᨅᨔ ᨕᨘᨁᨗ: Pakistan
български: Пакистан
буряад: Пакистан
català: Pakistan
Cebuano: Pakistan
Чӑвашла: Пакистан
čeština: Pákistán
Chavacano de Zamboanga: Pakistan
chiShona: Pakistan
chiTumbuka: Pakistan
Cymraeg: Pacistan
dansk: Pakistan
davvisámegiella: Pakistan
Deitsch: Pakistan
Deutsch: Pakistan
ދިވެހިބަސް: ޕާކިސްތާން
dolnoserbski: Pakistan
Dorerin Naoero: Pakistan
Ελληνικά: Πακιστάν
English: Pakistan
español: Pakistán
Esperanto: Pakistano
estremeñu: Paquistán
euskara: Pakistan
فارسی: پاکستان
Fiji Hindi: Pakistan
føroyskt: Pakistan
français: Pakistan
Frysk: Pakistan
Gagana Samoa: Pakisitana
Gagauz: Pakistan
Gàidhlig: Pagastàn
galego: Paquistán
贛語: 巴基斯坦
Gĩkũyũ: Pakistan
ગુજરાતી: પાકિસ્તાન
गोंयची कोंकणी / Gõychi Konknni: पाकिस्तान
客家語/Hak-kâ-ngî: Pakistan
한국어: 파키스탄
Hausa: Pakistan
Hawaiʻi: Pakitana
Հայերեն: Պակիստան
हिन्दी: पाकिस्तान
hornjoserbsce: Pakistan
hrvatski: Pakistan
Ilokano: Pakistan
বিষ্ণুপ্রিয়া মণিপুরী: পাকিস্তান
interlingua: Pakistan
Interlingue: Pakistan
ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ/inuktitut: ᐸᑭᔅᑕᓐ
isiZulu: IPakistani
íslenska: Pakistan
italiano: Pakistan
עברית: פקיסטן
kalaallisut: Pakistan
Kapampangan: Pakistan
ქართული: პაკისტანი
कॉशुर / کٲشُر: پاکِستان
kaszëbsczi: Pakistan
қазақша: Пәкістан
kernowek: Pakistan
Kinyarwanda: Pakisitani
Кыргызча: Пакыстан
Kiswahili: Pakistan
Kongo: Pakistan
Kreyòl ayisyen: Pakistan
kurdî: Pakistan
Ladino: Pakistan
лезги: Пакистан
Latina: Pakistania
لۊری شومالی: پاکئستان
latviešu: Pakistāna
Lëtzebuergesch: Pakistan
lietuvių: Pakistanas
Ligure: Pakistan
Limburgs: Pakistan
lingála: Pakistáni
Livvinkarjala: Pakistuanu
la .lojban.: kisygu'e
lumbaart: Pakistan
magyar: Pakisztán
मैथिली: पाकिस्तान
македонски: Пакистан
Malagasy: Pakistan
മലയാളം: പാകിസ്താൻ
Malti: Pakistan
Māori: Pakitāne
მარგალური: პაკისტანი
مصرى: باكستان
مازِرونی: پاکستون
Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄: Pakistan
Mirandés: Paquistan
мокшень: Пакистан
монгол: Пакистан
မြန်မာဘာသာ: ပါကစ္စတန်နိုင်ငံ
Nāhuatl: Paquistan
Nederlands: Pakistan
Nedersaksies: Pakistan
नेपाली: पाकिस्तान
नेपाल भाषा: पाकिस्तान
日本語: パキスタン
Napulitano: Pakistan
нохчийн: Пакистан
Nordfriisk: Pakistaan
Norfuk / Pitkern: Pakistaan
norsk: Pakistan
norsk nynorsk: Pakistan
Novial: Pakistan
occitan: Paquistan
олык марий: Пакистан
Oromoo: Paakistaan
oʻzbekcha/ўзбекча: Pokiston
ਪੰਜਾਬੀ: ਪਾਕਿਸਤਾਨ
پنجابی: پاکستان
Papiamentu: Pakistan
پښتو: پاکستان
Patois: Pakistan
ភាសាខ្មែរ: ប៉ាគីស្ថាន
Piemontèis: Pakistan
Plattdüütsch: Pakistan
polski: Pakistan
português: Paquistão
Qaraqalpaqsha: Pakistan
qırımtatarca: Pakistan
română: Pakistan
Romani: Pakistan
Runa Simi: Pakistan
русский: Пакистан
русиньскый: Пакістан
саха тыла: Пакистан
संस्कृतम्: पाकिस्थानम्
Scots: Pakistan
Seeltersk: Pakistan
Sesotho sa Leboa: Pakistan
shqip: Pakistani
sicilianu: Pakistan
Simple English: Pakistan
سنڌي: پاڪستان
SiSwati: IPhakhistani
slovenčina: Pakistan
slovenščina: Pakistan
ślůnski: Pakistan
Soomaaliga: Bakistaan
کوردی: پاکستان
Sranantongo: Pakistan
српски / srpski: Пакистан
srpskohrvatski / српскохрватски: Pakistan
suomi: Pakistan
svenska: Pakistan
Tagalog: Pakistan
Taqbaylit: Pakistan
tarandíne: Pakistan
తెలుగు: పాకిస్తాన్
tetun: Pakistaun
Tiếng Việt: Pakistan
ትግርኛ: ፓኪስታን
тоҷикӣ: Покистон
Tok Pisin: Pakistan
ᏣᎳᎩ: ᏆᎩᏍᏖᏂ
Türkçe: Pakistan
Türkmençe: Päkistan
удмурт: Пакистан
українська: Пакистан
اردو: پاکستان
Vahcuengh: Pakistan
vèneto: Pakistan
vepsän kel’: Pakistan
Volapük: Pakistän
Võro: Pakistan
walon: Pakistan
文言: 巴基斯坦
West-Vlams: Pakistan
Winaray: Pakistan
Wolof: Pakistaan
吴语: 巴基斯坦
ייִדיש: פאקיסטאן
Yorùbá: Pakístàn
粵語: 巴基斯坦
Zazaki: Pakıstan
Zeêuws: Pakistan
žemaitėška: Pakėstans
中文: 巴基斯坦
डोटेली: पाकिस्तान
ГӀалгӀай: Пакистан
Kabɩyɛ: Pakisitaanɩ
Lingua Franca Nova: Pacistan