Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud.

Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale.

Taust

Marksism kujunes välja 1850.– 1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. 17891793 toimunud Prantsuse revolutsiooni ning teiste mõjurite tulemusena oli kuni 18. sajandini valitsenud seisuslik ühiskonnakorraldus Euroopas asendumas kõigi kodanike võrdsust ja vabadust tunnustava demokraatliku korraldusega. Prantsuse revolutsioon ja tema järelmõjud andsid palju ainet teoretiseerimisteks ja tõlgendusteks.

Samal ajal oli toimunud suur areng loodusteadustes, mille üheks olulisemaks kokkuvõtteks oli 1858. aastal ilmunud Charles Darwini " Liikide tekkimine". Idee, et evolutsiooni põhjuseks võib olla olelusvõitlus, esines juba Thomas Malthuse 1798. aastal avaldatud töös ning selle tugines nii Darwin kui ka Herbert Spencer, keda on peetud sotsiaaldarvinismi rajajaks.

Georg Hegeli filosoofias käsitletud vastuolude kaudu uuele kvaliteedile jõudmise õpetus ( dialektika) avaldas samuti suurt mõju. Idee, et ka ühiskonnas toimuvaid protsesse võib käsitleda sellisel viisil; et riikide ja ühiskondade liikumapanevateks jõududeks ei pruugigi olla valitsejate tahe, vaid ühiskonna enda sees toimuvad seaduspärasused, konfliktid ja vastuolud, oli 19. sajandi üldise mõtteviisiga hästi kooskõlas. Marxi ja Engelsi töödest sõltumatult jõudis dialektilise materialismi sõnastamiseni näiteks Joseph Dietzgen.

Koos evolutsiooni mõiste laialdase kasutamisega arenes ka idee revolutsioonist kui järsust ja äkilisest muudatusest ühiskonnas, mis viib ühiskonna kvalitatiivselt uuele arengujärgule. Taas suuresti Prantsuse revolutsiooni näitel. Vana, seisuslikku ühiskonda käsitleti kui seisvat, stagneerunut ning uut, kodanikest koosnevat ühiskonda, kui dünaamilist ja edasipürgivat. Revolutsioonides hakati nägema seda uut ja edasiviivat impulssi, mida varasematel aegadel kõikvõimalike mässude, ülestõusude jm puhul eitati.

19. sajandi etnoloogia ( kultuuriantropoloogia) oli samal ajal kogunud suurel hulgal materjale erinevate ühiskondade, rahvaste ja hõimude kohta üle terve maailma. Üritati luua süsteemi ja terviklikku nägemust inimkonna arengust. Evolutsiooniliselt käsitleti teistsuguseid kultuure ja ühiskondi enamasti kui primitiivseid ja vähearenenuid. Usuti, et kõik ühiskonnad läbivad oma arengus paratamatult samasuguseid arengujärke ning jõuavad sama teed läbides lõpuks kõrgeimale tasemele. Postuleerides inimkonna algset olekut, ürgühiskonda, oletati, et mingil ajal oli inimühiskond vaba sellistest fenomenidest nagu riik, raha, eraomand, perekond jne.

Koos bioloogia, etnoloogia ja sotsioloogiaga arenes ka majandusteadus. 1776. aastal ilmunud Adam Smithi töös käsitleti majandust juba kui isereguleeruvat süsteemi. Tugevasti Thomas Malthuse tööst mõjustatuna ennustasid paljud teoreetikud selle süsteemi paratamatut kokkuvarisemist, katastroofe ja kriise. Arenev kapitalistlik tööstus oli loonud juba suurearvulise tööliste kihi, kelles mitmed nägid ähvardavat ja käsiteldamatut jõudu.

Polnud sugugi kindel, kas ja kuidas suudab kodanlik ühiskond ja majandus üldse püsida ja areneda. 1840. aastal ilmunud Pierre-Joseph Proudhoni teoses "Mis on eraomand?" seati kahtluse alla isegi juba eraomandi õiguspärasus. („Eraomand on vargus!” väitis Proudhon.) Sellest poleemilisest raamatust sai lähtealus paljudele anarhistlikele ja nihilistlikele liikumistele.

Ebamäärane ootus, ärevus, dramaatiline ebakindlus, ülepaisutatud tunded olid iseloomulikud 19. sajandi kirjandusele, kunstile ja muusikale. Romantismile oli sageli omane kaasajast eemale pöördumine: kaugesse minevikku või helgesse tulevikku. Sellises õhkkonnas olid väga teretulnud mitmesugused radikaalse sisuga sotsiaalsed teooriad. Marksism oli üks nendest.

Teistes keeltes
Afrikaans: Marxisme
Alemannisch: Marxismus
العربية: ماركسية
aragonés: Marxismo
অসমীয়া: মাৰ্ক্সবাদ
asturianu: Marxismu
azərbaycanca: Marksizm
Bahasa Indonesia: Marxisme
Bahasa Melayu: Marxisme
Bân-lâm-gú: Marx-chú-gī
Basa Jawa: Marxisme
башҡортса: Марксизм
беларуская: Марксізм
беларуская (тарашкевіца)‎: Марксізм
Boarisch: Marxismus
bosanski: Marksizam
brezhoneg: Marksouriezh
български: Марксизъм
català: Marxisme
Чӑвашла: Марксизм
čeština: Marxismus
Cymraeg: Marcsiaeth
dansk: Marxisme
Deutsch: Marxismus
Ελληνικά: Μαρξισμός
English: Marxism
español: Marxismo
Esperanto: Marksismo
euskara: Marxismo
فارسی: مارکسیسم
Fiji Hindi: Markswaad
føroyskt: Marxisma
français: Marxisme
Frysk: Marksisme
Gàidhlig: Marxachas
galego: Marxismo
Հայերեն: Մարքսիզմ
हिन्दी: मार्क्सवाद
hrvatski: Marksizam
Ilokano: Marxismo
interlingua: Marxismo
íslenska: Marxismi
italiano: Marxismo
עברית: מרקסיזם
ქართული: მარქსიზმი
қазақша: Марксизм
Кыргызча: Марксизм
Kiswahili: Umaksi
latviešu: Marksisms
lietuvių: Marksizmas
Limburgs: Marxisme
magyar: Marxizmus
македонски: Марксизам
മലയാളം: മാർക്സിസം
къарачай-малкъар: Марксизм
მარგალური: მარქსიზმი
مصرى: ماركسيه
монгол: Марксизм
Nederlands: Marxisme
नेपाल भाषा: मार्क्सवाद
norsk: Marxisme
norsk nynorsk: Marxisme
occitan: Marxisme
oʻzbekcha/ўзбекча: Marksizm
ਪੰਜਾਬੀ: ਮਾਰਕਸਵਾਦ
پنجابی: مارکسزم
Patois: Maaxizim
Piemontèis: Marxism
polski: Marksizm
português: Marxismo
română: Marxism
rumantsch: Marxissem
Runa Simi: Marsyuyay
русский: Марксизм
русиньскый: Марксізм
саха тыла: Марксизм
Scots: Marxism
sicilianu: Marxismu
Simple English: Marxism
slovenčina: Marxizmus
slovenščina: Marksizem
کوردی: مارکسیزم
српски / srpski: Марксизам
srpskohrvatski / српскохрватски: Marksizam
svenska: Marxism
Tagalog: Marxismo
татарча/tatarça: Марксизм
తెలుగు: మార్క్సిజం
Tiếng Việt: Chủ nghĩa Marx
Türkçe: Marksizm
українська: Марксизм
اردو: مارکسیت
Winaray: Marxismo
ייִדיש: מארקסיזם
žemaitėška: Marksėzmos