Kreatiin

Kreatiin
Phosphocreatine-3D-balls.png
Kreatiini molekuli
kolmemõõtmeline mudel
Üldised omadused
Keemiline valem C4 N3 O2
Välimus Valge kristalliline aine
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 63,0 amü
Sulamistemperatuur 528,15 K (255 °C)
Keemistemperatuur 356,15 K (83 °C)
Lahustuvus 13.3 g/L
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis. Kreatiini abil varustatakse keharakke, põhiliselt lihaseid adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest omakorda toodavad keharakud energiat. Kreatiini avastas 1832. aastal prantsuse keemik Michel Eugène Chevreul. Ta nimetas leitud aine kreekakeelse sõna κρέας (kreas) järgi, mis tähendab liha.

Biosüntees

Vajalik kreatiinikogus saadakse kahest allikast:

  1. kehasisene süntees
  2. toit

Kreatiini toodab inimkeha aminohapetest ( L-arginiinist ja glütseroolist) põhiliselt neerudes ja maksas. Veri transpordib selle kehas laiali. Ligikaudu 95% inimkeha kreatiinivarudest paikneb skeletilihastes.

Loomade ja inimeste kehasse talletatud kreatiinist ligikaudu pool saadakse toidust (umbes 1 g/päevas) ja seda põhiliselt lihatoidust. Katses, kus osales 18 taimetoitlast ja 24 mitte-taimetoitlast näitas, et taimetoitlastel on kreatiini sisaldus veres märkimisväärselt väiksem kui mitte-taimetoitlastel, sest taimne toit ei sisalda kreatiini vastupidiselt lihatoidule. Aga pärast kreatiinirikka toidulisandi kasutamist olid mõlema grupi vere kreatiininäitajad võrdsed. [1] Inimkeha suudab kreatiini sünteesida ka teatavatest aminohapetest. Süsteem käivitub sellisel juhul, kui väheneb toidust saadava kreatiini hulk. Seda muidugi juhult, kui toit on piisavalt proteiinirikas.

Kreatiini tootmise eest on vastutavad mitmed ensüümid, mida toodetakse pankreases, neerudes ja maksas. Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomid on uus grupp pärilikke haigusi, mille korral esineb ajus kreatiini väike sisaldus ja mille tagajärjel tekib ajus sekundaarne energiapuudus, kuna 5% ajus vajaminevast ATP-st toodetakse kreatiinist. Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomide alla kuuluvad: arginiini-glütsiini amidinotransferaasi (AGAT) puudulikkus, guanidinoatsetaadi metüültransferaasi (GAMT) puudulikkus ja kreatiini transportvalgu geeni (SLC6A8) defekt. AGAT ja GAMT puudulikkus on autosoom-retsessiivse pärilikkusega. SLC6A8 geeni defekt on X-liitelise pärilikkusega, mistõttu haiged on vaid meessoost indiviidid perekonnas. Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomide korral esineb patsientidel erineva raskusastmega vaimse arengu mahajäämus, ekspressiivse kõne arengu häired, autistlikud käitumisjooned ja lihastoonuse langus või põletikukolded lihastes. GAMT puudulikkuse ja SLC6A8 geeni defekti korral võib esineda krambihooge, mis sageli alluvad ravile raskesti. [2]

Kreatiini süntees
Arg – Arginiin; GATM – Glütsiin amidinotransferaas; GAMT – Guanidinoatsetaat metüültransferaas; Gly – Glütsiin; Met – Metioniin; SAH – S-adenosüül homotsüsteiin; SAM – S-adenosüül metioniin.
Värviskeemide tähendused:ensüümid, co-ensüümid ja Met rühm, peamise nimetused, Glü rühm, Arg rühm
Teistes keeltes
العربية: كرياتين
Bahasa Indonesia: Kreatina
беларуская: Крэацін
български: Креатин
català: Creatina
čeština: Kreatin
dansk: Kreatin
Deutsch: Kreatin
Ελληνικά: Κρεατίνη
English: Creatine
español: Creatina
Esperanto: Kreatino
français: Créatine
galego: Creatina
한국어: 크레아틴
Հայերեն: Կրեատին
hrvatski: Kreatin
italiano: Creatina
עברית: קראטין
latviešu: Kreatīns
lietuvių: Kreatinas
magyar: Kreatin
македонски: Креатин
Nederlands: Creatine
日本語: クレアチン
norsk: Kreatin
polski: Kreatyna
português: Creatina
русский: Креатин
Simple English: Creatine
slovenčina: Kreatín
српски / srpski: Kreatin
srpskohrvatski / српскохрватски: Kreatin
suomi: Kreatiini
svenska: Kreatin
Türkçe: Kreatin
українська: Креатин
中文: 肌酸