Kanji

Kanji (漢字 [kandzi]) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist. Hiina päritolu tõttu nimetatakse kanji märke tihti ka "hiina märkideks".

Kuna hiina kiri jõudis Jaapanisse Hani ajastu Hiinast, osutabki kirjamärk 漢 (kan = Hani dünastia Hiina) sellele sündmusele. Jaapanis peavad õpilased kooli lõpuks tundma 2136 kanji märki, mida kutsutakse jōyō (loe: dzjoo-joo) kanji'ks (常用漢字) ehk igapäevaselt vajalikeks kanji märkideks.

Jaapani kirjakeele ajalugu

Miks on jaapani keele kirjutamine nii keeruline ja kuidas see sündis? Vaatame siinkohal jaapani keele kirjutamise tekkelugu ja ajaloolist tausta.

Kui jaapanlased hakkasid 5. sajandil üle võtma hiina kirjutamissüsteemi, oli hiina süsteem juba standardiseeritud ning ligikaudu 20 sajandit vana. Vanimad tõendid näitavad, et jaapanlased võtsid hiina süsteemi üle pea ilma mingisuguste muutusteta, kuigi jaapani ja hiina keel on täiesti erinevad ja neil on vähem sarnasust, kui näiteks hiina ja eesti keelel. Hiina keel on ühesilbiline ja muutumatu, jaapani keel on mitmesilbiline ja selles on hulganisti järelliiteid nii omadus- kui ka tegusõnadele. Samuti kasutavad hiinlased lauseehitust ”alus – öeldis – sihitis” sellal kui jaapanlased kasutavad sõnajärjekorda “alus – sihitis – öeldis”. Jaapanlaste varasemad püüdlused üle võtta Hiina kirjutamissüsteem kohtasid palju tõsiseid raskusi. Näiteks püüti alguses ka hiina keele süntaksit, lauseehitust kasutada.

Üks transkriptsiooni viise oli kirjamärkidele ühtlasi vastava hiinapärase häälduse lisamine. See on jaapani keeles on-yomi 音読み (mis otsetõlkes tähendab 'hääldumise (järgi) lugemine'). Teine viis oli kasutada kanji märgi hiinapärast tähendust ning hääldada seda jaapani oma sõnaga – seda meetodit tuntakse kun-yomi 訓読み (jaapanipärase lugemisviisina, hääldusena).

Varasemas järgus püüti kasutada jaapani keele kirjutamiseks hiina märke, kasutades kanji märkide on-yomi't selleks, et kirjutada jaapani sõnu silp-silbi haaval. Nii püüti saada hiina märkide abiga oma keelele lähedast hääldust. Seda kirjaviisi nimetati man'yōgana'ks. Selle tulemusena said jaapanlased palju nalja, sest paljudel hiina märkidel on sama hääldus, mistõttu võib võtta jaapani sõna ning kirjutada seda erinevatel viisidel, vastavalt hiina märgi hääldusele. Tulemus võis olla naljakas, kui tähendust vaadati, ja mitmeid sajandeid keeldusid jaapanlased standardiseerimast oma enda häälikutest lähtuvat kirjasüsteemi kana't, mille praegune nimi on 50 häälduvat silpi (go-ju on).

Praktilisest seisukohast tunnetati, et midagi peab siiski ette võtma. Iga hiina märk (või kanji) vajas mitmeid kriipse ja ühe sõna kirjutamine nõudis liiga palju vaeva. Üks lahendus oli kanji hiina-häälduse unustamine ning märgi kasutamine jaapani omakeelse sõnaga.

Neid kahte stiili kasutati mõnisada aastat ja tulemuseks on nähtus, et tänapäeval on kanji'del palju eri lugemisviise. Näiteks sõna 'tee' kasutab kanji märki 道, mille on-yomi (hiinapärane lugemine) on ja kun-yomi (jaapanipärane lugemine) on michi.

Jaapanlased mitte ainult ei kasutanud hiina märke mitmesilbiliste jaapani sõnade kirjutamiseks ühesilbiliste hiina märkidega, vaid hakkasid ka ülevõtma hiinapäraseid hääldusi oma keele sõnadena. Kuigi see meetod andis jaapanlastele uusi sõnu ja mõtteid, tekitas see ka tõsise probleemi – nimelt hiinlased kasutavad nelja tooni sõnade eristamiseks. Jaapani keeles neid pole olemas ja nii ongi jaapani keeles ehk liigagi palju homonüüme.

Kuigi hiinlastel on palju rohkem märke kui jaapanlastel (mahukaim sõnaraamat sisaldab 50 000 märki), on igal märgil enamasti üks kindel hääldus. Jaapanlastel on palju vähem märke (kuni 10 000 kanji märki), kuid igale märgile vastab mitmeid erinevaid lugemisviise ja mitmed märgikombinatsioonid tuleb lihtsalt sõnadena meelde jätta. Õnneks viidi pärast Teist maailmasõda läbi Jaapani kirjutamissüsteemi lihtsustamine ning praeguseks on olemas 2136 ametlikku kanji-märki.

Teistes keeltes
Afrikaans: Kanji
العربية: كانجي
অসমীয়া: কাঞ্জি
asturianu: Kanji
azərbaycanca: Kanci
Bahasa Banjar: Kanji
Bahasa Indonesia: Kanji
Bahasa Melayu: Tulisan Kanji
বাংলা: কাঞ্জি
Bân-lâm-gú: Ji̍t-pún Hàn-jī
Basa Jawa: Kanji
Basa Sunda: Kanji
беларуская: Кандзі
български: Канджи
català: Kanji
Cebuano: Kanji
čeština: Kandži
Cymraeg: Kanji
dansk: Kanji
Deutsch: Kanji
English: Kanji
español: Kanji
euskara: Kanji
فارسی: کانجی
français: Kanji
Gaelg: Kanji
galego: Kanji
हिन्दी: कानजी
hrvatski: Kanji
interlingua: Kanji
íslenska: Kanji
italiano: Kanji
עברית: קאנג'י
Latina: Kanji
latviešu: Kandži
Lëtzebuergesch: Kanji
lietuvių: Kandži
magyar: Kandzsi
македонски: Канџи
Malagasy: Kanji
Nāhuatl: Kanji
Nederlands: Kanji
norsk: Kanji
norsk nynorsk: Kanji
occitan: Kanji
ਪੰਜਾਬੀ: ਕਾਂਜੀ (ਲਿਪੀ)
پنجابی: کانجی (لپی)
Papiamentu: Kanji
ភាសាខ្មែរ: កាន់ជិ
polski: Kanji
português: Kanji
română: Kanji
русский: Кандзи
Scots: Kanji
Simple English: Kanji
slovenčina: Kandži
slovenščina: Kandži
کوردی: کانجی
српски / srpski: Канџи
suomi: Kanji
svenska: Kanji
Tagalog: Kanji
ไทย: คันจิ
Tiếng Việt: Kanji
Türkçe: Kanji
українська: Ієрогліфи (Японія)
اردو: کانجی
Winaray: Kanji
ייִדיש: קאנדזשי
粵語: 和製漢字
žemaitėška: Kandžė
中文: 日本汉字