Harilik loorberipuu

Harilik loorberipuu
Edler Lorbeer Laurus nobilis.JPG
Taksonoomia
RiikTaimed Plantae
HõimkondKatteseemnetaimed Magnoliophyta
KlassKaheidulehelised Magnoliopsida
SeltsLoorberipuulaadsed Laurales
SugukondLoorberilised Lauraceae
PerekondLoorberipuu Laurus
LiikHarilik loorberipuu
Ladinakeelne nimetus
Laurus nobilis
L.

Harilik loorberipuu (Laurus nobilis) on loorberiliste sugukonda loorberipuu perekonda kuuluv igihaljas lehtpuu.

Pärineb Vahemere maade idaosast ja Väike-Aasiast.[1] Kultuuritaimena kasvatatakse Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Krimmis, Kaukaasias ja Musta mere rannikul.[1] Loorberisaludes on iseloomulik vürtsikas lõhn, mis on eriti tugev kevadel, kui loorber õitseb. Loorberipuu elab kuni 100 aastat (mõningatel andmetel ka 400 aastat).

Kasutamine

Next.svg Pikemalt artiklis Loorberilehed.

Vürtsina kasutatakse loorberi värskeid või kuivatatud lehti ja vilju (loorberimarju), aga ka näit: loorberipulbrit, mida toodetakse Gruusias ning mis kujutab endast loorberilehtedest leiduvate eeterlike õlide kuivekstrakti.[1] Loorberiõli sisaldab praktiliselt 50% tsineooli ja veel umbes 65 komponenti, sealhulgas P-vitamiini.

Loorberilehti kasutatakse kulinaarias väga laialdaselt.

Loorberipuu lehed on pikaealised, üks leht või puul püsida 3–4 aastat. Loorberilehti kogutakse iga kahe aasta tagant. Korjatakse noori täiskasvanud lehti. Loorberiistanduses saadakse ühelt hektarilt kuni 4 tonni lehti.

Rahvameditasiin kasutab loorberit reuma, podagra, halvatuse ja diabeedi raviks. Värsked lehed aitavad leevendada vapsiku ja mesilase pistet.

Õitsvatest noortest võrsetest ja ka viljadest valmistatakse rasvõli (Lauri oleum). Kuivatatud lehtedest ja okstest valmistatakse eeterlikku õli (Lauri aetheroleum) mida kasutatakse homöopaatia s ning veterinaarias.

Vana-Kreekas ja Vanas-Roomas peeti loorberit pühaks taimeks ning loorberipärja või -oksaga austati poeete, heliloojaid ja sportlasi; ka jumal Apollon kandvat peas alati loorberipärga. Loorberipärg või -oks on olnud austuse märgiks millele viitab ka hariliku loorberipuu ladinakeelne liigiepiteet – nobilis 'üllas', perekonnanimi tuleneb arvatavasti keldikeelsest sõnast lauer 'roheline'.[2]

Legendide järgi muutus nümf Daphne loorberipuuks.

Teistes keeltes
Afrikaans: Lourierboom
العربية: غار (نبات)
asturianu: Laurus nobilis
azərbaycanca: Nəcib dəfnə
Bahasa Indonesia: Laurus nobilis
Bikol Central: Laurus nobilis
bosanski: Lovor
български: Лавър
català: Llorer
corsu: Addoru
Cymraeg: Llawrwydden
Ελληνικά: Δάφνη (φυτό)
español: Laurus nobilis
Esperanto: Nobla laŭro
euskara: Ereinotz
فارسی: برگ بو
français: Laurus nobilis
Gaeilge: Labhras
Gaelg: Laurys
galego: Loureiro
한국어: 월계수
hornjoserbsce: Prawy ławrjenc
hrvatski: Lovor
italiano: Laurus nobilis
עברית: ער אציל
Ligure: Auföggio
Limburgs: Laurier
magyar: Nemes babér
македонски: Ловор
Nederlands: Laurier
Nordfriisk: Echt loorbeer
norsk: Laurbær
norsk nynorsk: Laurbær
Nouormand: Louothi
occitan: Laurièr
Piemontèis: Laurus nobilis
português: Loureiro
română: Dafin
sardu: Laru
sicilianu: Laurus nobilis
Simple English: Bay laurel
slovenčina: Vavrín pravý
slovenščina: Navadni lovor
српски / srpski: Ловор
srpskohrvatski / српскохрватски: Lovor
suomi: Laakeripuu
svenska: Lager (växt)
Tiếng Việt: Nguyệt quế
Türkçe: Akdeniz defnesi
українська: Лавр благородний
vèneto: Doraro
粵語: 月桂
žemaitėška: Babka
中文: 月桂