Hülglased

Hülglased
Randal (Phoca vitulina)
Randal (Phoca vitulina)
Taksonoomia
Riik:Loomad Animalia
Hõimkond:Keelikloomad Chordata
Klass:Imetajad Mammalia
Selts:Kiskjalised Carnivora
Sugukond:Hülglased Phocidae
Linnaeus, 1758

Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Hülglasi on erinevatel andmetel 18 või 19 liiki. Omal ajal tuntud muistendi järgi olevat hülged tekkinud Punasesse merre uppunud vaarao rahva järeltulijatest.

Hülglased elavad polaar- ja parasvöötme meredes, enamasti ranniku lähedal. Samuti leidub neid mõnes järves (näiteks Baikali järves). Nad elavad väikestes rühmades. Paaritumise ajal ja suve keskel ühinevad hülglased suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul).

Hülglased on 1,25–6,5 meetrit pikad ja kaaluvad vahemikus 90–3500 kg.

Hülglaste tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Esiloivad on suhteliselt lühikesed. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Hüljestel pole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava.

Hülglased söövad kalu ja veeselgrootuid. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks, lõhuvad nad sageli kalurite võrke.

Kui meri on jäätunud, teevad hülglased jäässe nn rindauke, mille kaudu saab hingata ja jää peale tulla. Hülglased poegivad märtsis jääle või rannale.

Hülglaste häälitsused sarnanevad haukumise või möirgamisega.

Tavaliselt hülglased pelgavad inimesi. Sattudes rannal või jääserval näiliselt üksi jäänud hülgepojale, ei tohiks teda mingil juhul koju kaasa tuua, sest emasloom on ilmselt kuskil läheduses varjul, ent asjatundmatu inimese hoole all poeg tõenäoliselt hukkub.

Eesti hülged

Eestis elab kolme liiki hülglasi:

  • Hallhüljes (Halichoerus grypus)
    • Kuni 2,6 meetrit pikk, kaal kuni 300 kilogrammi. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik); paljuneb aeglaselt ja on väga tundlik juba väikeste saasteainete koguste suhtes; on maailma punases raamatus.
  • Randal (Phoca vitulina)
    • Eestis haruldane, mujal kohati väga tavaline
  • Viigerhüljes (Pusa hispida)
    • Umbes 1,5 meetrit pikk, kõige levinum Eestis. Rannarahvas kutsub teda ka karvakalaks.
Teistes keeltes
Afrikaans: Rob
العربية: فقميات
asturianu: Phocidae
Avañe'ẽ: Kyjachuroto
azərbaycanca: Əsl suitilər
Bân-lâm-gú: Hái-pà
беларуская: Сапраўдныя цюлені
brezhoneg: Phocidae
български: Същински тюлени
буряад: Хаб загаһан
català: Foques
Cebuano: Phocidae
čeština: Tuleňovití
Deutsch: Hundsrobben
English: Earless seal
español: Phocidae
Esperanto: Fokedoj
euskara: Itsas txakur
فارسی: فک بی‌گوش
føroyskt: Kópur
français: Phocidae
Gaeilge: Rón
galego: Fócidos
한국어: 물범과
Hawaiʻi: Phocidae
hrvatski: Pravi tuljani
interlingua: Phocidae
ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ/inuktitut: ᐳᐃᔨᒃ
íslenska: Selaætt
italiano: Phocidae
עברית: כלבי ים
kaszëbsczi: Zelińtë
Кыргызча: Тюлень
Kiswahili: Sili
kurdî: Foka bêguh
Latina: Phocidae
latviešu: Roņi
lietuvių: Tikrieji ruoniai
Limburgs: Zieëhónj
lingála: Sili
magyar: Fókafélék
Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄: Hāi-báu
Nederlands: Zeehonden
日本語: アザラシ
Nordfriisk: Siahünjer
norsk nynorsk: Ekte selar
occitan: Phocidae
oʻzbekcha/ўзбекча: Tyulenlar
پنجابی: انکنا سیل
polski: Fokowate
português: Foca
română: Phocidae
Scots: Selch
Simple English: Earless seal
srpskohrvatski / српскохрватски: Pravi tuljani
suomi: Hylkeet
Tagalog: Phocidae
ᏣᎳᎩ: ᎠᏐᎠᏍᏙ
Türkçe: Fokgiller
українська: Тюленеві
Winaray: Phocidae
粵語: 海豹
中文: 海豹