Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda
WWImontage.jpg
Ülevalt päripäeva: Suurtükirünnaku tagajärjed Somme'i lahinguväljal, Mark V tankid ületamas Hindenburgi liini, HMS Irresistible uppumas pärast otsasõitu meremiinile Dardanellidel, Briti Vickersi kuulipildujameeskond Somme'i lahingus, Jagdstaffel 11 Albatros D.III hävitajad

Toimumisaeg28. juuli 1914 – 11. november 1918
(4 aastat, 3 kuud ja 2 nädalat)
ToimumiskohtEuroopa, Aafrika, Lähis-Ida, Vaikse ookeani saared, Hiina, India ookean, Lõuna- ja Põhja-Ameerika rannikuveed
Tulemus

Liitlaste võit

Osalised
Väejuhid või liidrid
Jõudude suurus
  • Kokku: 42 959 850[1]
  • Flag of Russia.svg 12 000 000
  • Flag of the United Kingdom.svg 8 841 541[2]
  • Flag of France.svg 8 660 000[1]
  • Flag of Italy (1861–1946).svg 5 093 140
  • Flag of the United States.svg 4 743 826
  • Flag of Romania.svg 1 234 000
  • Flag of Japan.svg 800 000
  • State Flag of Serbia (1882-1918).svg 707 343
  • Flag of Belgium (civil).svg 380 000
  • State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1973).svg 250 000
  • Flag of Portugal.svg 200 000
  • Flag of Montenegro (1905–1918).svg 50 000
  • Kokku: 25 248 321[1]
  • Flag of the German Empire.svg 13 250 000
  • Flag of Austria-Hungary (1869-1918).svg 7 800 000
  • Ottoman flag.svg 2 998 321
  • Flag of Bulgaria.svg 1 200 000
Kaotused
  • 5 525 000 langenut
  • 12 831 500 haavatut
  • 4 121 000 teadmata kadunut
  • ...täpsemalt
  • 4 386 000 langenut
  • 8 388 000 haavatut
  • 3 629 000 teadmata kadunut
  • ...täpsemalt

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; I ms), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914. aasta 28. juulist 11. novembrini 1918 kestnud maailmasõda. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja.[3][4] Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku (s.h erinevate genotsiidide ohvrid), mis oli muuhulgas tingitud sõdivate riikide poolt kasutatud kiiresti arenevast tehnoloogiast ja kaevikusõja käigus tekkinud kurnavast patiseisust. See oli üks ajaloo verisemaid konflikte, pannes aluse suurtele poliitilistele muutustele, seehulgas revolutsioonidele mitmetes sõjas osalenud riikides. Sõja lõpus lahendamata jäänud riikidevahelised rivaliteedid olid kakskümmend üks aastat hiljem alanud Teise maailmasõja üheks põhjuseks.[5]

Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud,[6] kes jagunesid vastavalt liitlasteks (põhines Prantsusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosneval Antandil) ja Saksamaa ning Austria-Ungari poolt juhitud Keskriikideks. Kuigi Itaalia oli olnud koos Saksamaa ja Austria-Ungariga Kolmikliidu liige, ei ühinenud ta keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.[7] Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid, näiteks ühinesid liitlastega teiste hulgas Itaalia, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, ning Keskriikidega Osmanite riik ja Bulgaaria.

Sõja päästis valla Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi tapmine Sarajevos Jugoslaavia natsionalisti Gavrilo Principi poolt 1914. aasta 28. juunil. Tapmise tagajärjel Austria-Ungari poolt Serbia kuningriigile esitatud ultimaatium tekitas Euroopas diplomaatilise kriisi.[8][9] Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid ja konflikt levis edasi üle maailma.

28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja järgmisel päeval kuulutas Venemaa välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsioon 30. juulil. Saksamaa esitas seepeale Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja seetõttu kuulutas Saksamaa Venemaale 1. augustil sõja. Olles idarindel Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. Prantsusmaa oli nelikümmend aastat tagasi toimunud Prantsuse-Preisi sõjas Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud Elsass-Lotringi Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotusest tingitud vihast ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa soovi kohaselt 1. augustil välja üldmobilisatsiooni, millele järgnes 3. augustil Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksa-Prantsuse piir oli mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa Schlieffeni plaani järgi peale läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, rünnates Prantsusmaad põhja poolt. Belgia neutraalsuse mitteaustamise tõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale 4. augustil sõja.[10][11] Pärast Saksa pealetungi nurjumist Marne'i lahingu tagajärjel muutus sõjategevus läänerindel kurnamissõjaks, milles rindejooned kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. Idarindel tungis Venemaa Austria-Ungari vastu edukalt peale, kuid venelaste sissetung Ida-Preisimaale peatati sakslaste poolt Tannenbergi ja Esimese Masuuria järvede lahingu tagajärjel. 1914. aasta novembris ühines keskriikidega Osmanite riik, avades uued rinded Kaukaasias, Mesopotaamias ja Palestiinas. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.

1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus revolutsiooni tagajärjel kokku, teine revolutsioon sama aasta novembris ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit. Pärast 1918. aasta kevadel Läänerindel edukalt alanud Saksa pealetungi, koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes paljude järjestikuste pealetungidega sakslased lõplikult tagasi. 4. novembril 1918 nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja 11. novembril nõustus vaherahu sõlmima ka siseriiklikus kriisis olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.

Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast Saksa Keisririik, Vene Keisririik, Austria-Ungari ja Osmanite riik. Riigipiirid joonistati mitmel pool ümber, mille tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised Saksamaa kolooniad. 1919. aasta Pariisi rahukonverentsil esitas Suur Nelik (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) oma tingimused. Tulevikus analoogsete konfliktide ärahoidmiseks moodustati Rahvasteliit. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas Teise maailmasõja põhjusteks.

Euroopa poliitiline kaart aastal 1914. Kaardil eristatud neutraalsed riigid, Kolmikliidu riigid ja Antandi riigid
Teistes keeltes
Alemannisch: Erster Weltkrieg
Bahasa Indonesia: Perang Dunia I
Bahasa Melayu: Perang Dunia Pertama
Basa Jawa: Perang Donya I
Basa Sunda: Perang Dunya I
беларуская (тарашкевіца)‎: Першая сусьветная вайна
Dorerin Naoero: Eaket Eb I
emiliàn e rumagnòl: Prémma guèra mundièl
English: World War I
Esperanto: Unua mondmilito
estremeñu: I Guerra Mundial
Fiji Hindi: World War I
Gàidhlig: An Cogadh Mòr
客家語/Hak-kâ-ngî: Thi-yit-chhṳ Sṳ-kie Thai-chan
Lëtzebuergesch: Éischte Weltkrich
къарачай-малкъар: Биринчи дуния къазауат
مازِرونی: جهونی جنگ اول
မြန်မာဘာသာ: ပထမ ကမ္ဘာစစ်
Nedersaksies: Eerste Wealdkrieg
नेपाल भाषा: तःहताः १
Nordfriisk: Iarst Wäältkrich
norsk nynorsk: Den fyrste verdskrigen
oʻzbekcha/ўзбекча: Birinchi jahon urushi
Patois: Wol Waar I
Plattdüütsch: Eerste Weltkrieg
qırımtatarca: Birinci Cian cenki
Simple English: World War I
slovenščina: Prva svetovna vojna
Soomaaliga: Dagaalkii koowaad
српски / srpski: Први светски рат
srpskohrvatski / српскохрватски: Prvi svjetski rat
Türkmençe: Birinji jahan urşy
ئۇيغۇرچە / Uyghurche: بىرىنچى دۇنيا ئۇرۇشى
vepsän kel’: Ezmäine mail'man voin
Volapük: Volakrig balid
žemaitėška: Pėrma svieta vaina