Arutelu:Loovus

Võtsin välja jutu "Loovus on inimtegevuse üks neid hulluksajavaid aspekte, mida tänini ei suudeta hästi mõista. On psühholooge, kes väidavad, et loovus on tihedalt seotud intelligentsusega, kuid on arvukalt näiteid inimestest, kelle loovus on küll üle keskmise, kuid kelle intelligents jääb keskmisele isegi alla." Kui siin oleks viide, võiks selle jutu kellelegi omistada. Praegu on tegu kahtlase originaalse arvamusega. --Andrus Kallastu (arutelu) 12. märts 2016, kell 20:20 (EET)

Kokkuvõtvalt hõlmab mõiste loovus enamasti kahte tähendust:

  • loomine kui tegevus – siia kuuluvad loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid (ka loov mõtlemine);
  • looming kui loomeprotsessi tulemus – siia kuuluvad uudne idee, toode, kunstiteos jm.

See jutt kuulub pigem lehele loomeprotsess ja looming.--Andrus Kallastu (arutelu) 11. september 2017, kell 08:15 (EEST)

Minu meelest see ei pea üldse paika. Loovus ei tähenda neid asju, vaid seda, mis on kirjas siin: [1]. Andres (arutelu) 11. september 2017, kell 16:24 (EEST)
Jah, kui üldse, siis esimene lause peaks kuuluma artiklisse loomeprotsess ja teine artiklisse looming.--Andrus Kallastu (arutelu) 11. september 2017, kell 17:38 (EEST)

Integreerida artiklist Tooteinnovatsioon. Andres (arutelu) 30. oktoober 2017, kell 18:09 (EET)

  • loovus ja innovatsioon

Loovus ja innovatsioon

Loovuse ja innovatsiooni all mõistetakse tihtipeale ühte ja sama, kuid nende kahe kontseptsiooni vahel on siiski erinevused. Loovus on ideede genereerimise ja loomise protsess ning innovatsioon on nende ideede rakendamine ja täiustamine. Mõlemad – nii innovatsioon kui ka loovus – võivad väljenduda nii üksikisiku kui ka grupi ja organisatsiooni tasandil, kuna loovus eksisteerib sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas ning innovatsioon ei saa tekkida ilma loovuseta. [1]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega :2 tekst puudub.
Teistes keeltes