1848. aasta Ungari revolutsioon

1848. aasta Ungari revolutsioon oli üks paljudest Euroopa 1848. aasta revolutsioonidest ja tihedalt seotud teiste 1848. aasta revolutsioonidega Austria keisririigis. Revolutsioon Ungari kuningriigis kasvas iseseisvussõjaks Austria keisririigist, mida valitsesid Habsburgid.

Pärast mitmeid tõsiseid Austria kaotusi aastal 1849 oli Austria riik lähedal kokkuvarisemisele, seega kutsus uus noor keiser Franz Joseph I Püha Liidu nimel appi Venemaa. Tsaar Nikolai I vastas ja saatis 200 000-mehelise armee koos 80 000-mehelise abiväega. Lõpuks võitis Vene ja Austria ühendarmee Ungari vägesid. Pärast Habsburgide võimu taastamist pandi Ungari jõhkra sõjaseaduse alla.

Revolutsiooni puhkemise aastapäev, 15. märts, on üks kolmest Ungari rahvuspühast.

Ungari enne revolutsiooni

Ungari kuningriik oli säilitanud eraldi parlamendi, Ungari Riigipäeva isegi pärast Austria keisririigi loomist aastal 1804. Ungari kuningriigi valitsus (aastani 1848) jäi üleüldise Austria keisririigi valitsusstruktuuri poolt suuresti puutumata. Ungari keskvalitsuse struktuurid jäid keiserlikust valitsusest hästi eraldatuks. Riiki valitses Ungari asehaldusnõukogu (Gubernium) – asukohaga Pressburgis ja hiljem Pestis – ja Ungari kuninglik õukonnakantselei Viinis.

Teistes keeltes
Bahasa Indonesia: Revolusi Hongaria 1848
slovenčina: Uhorská revolúcia
srpskohrvatski / српскохрватски: Mađarska revolucija 1848.