Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Kuus looduses esinevat väärisgaasi on heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe) ja radoon (Rn). Kõiki neid leidub vähesel määral Maa atmosfääris ja heelium on universumis levikult teine element. Aastal 2002 avastasid teadlased sünteetilise väärisgaasi oganessooni, mille füüsikalisi ega keemilisi omadusi pole võimalik otseselt määrata väga lühikese poolestusaja (0,89 ms) tõttu.

Väärisgaasid kuuluvad keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Looduslikud väärisgaasid on tüüpiliselt väga madala reaktsioonivõimega, välja arvatud ekstreemsetes tingimustes. Inertsuse tõttu saab neid kasutada keskkondades, kus soovitakse vältida keemilist reaktsiooni.

• 22. oktoobril 135 aastat tagasi sündis Adolf Joffe, kes kirjutas alla Tartu rahulepingule ja kelle matustel peetud kõne oli Lev Trotski viimane avalik esinemine NSV Liidus.
• 22. oktoobril 125 aastat tagasi sündis Ernst Öpik (pildil), kes esimesena arvutas välja valge kääbuse tiheduse, kuid jäi ilma avastaja aust, sest pidas tulemust võimatuks ega avaldanud seda.
• 22. oktoobril 95 aastat tagasi sündis arhitekt Helmut Oruvee, kelle akustikaalaseid töid kasutati paljude teatrite ja laululavade ehitamisel nii Eestis kui väljaspool Eestit.
• 23. oktoobril 90 aastat tagasi sündis Seenevana Erast Parmasto, kes oli ajakirja "Eesti Loodus" esimene peatoimetaja.
• 25. oktoobril 150 aastat tagasi sündis rahvaluuleteadlane Oskar Kallas, kes uuris Lutsi maarahvast ja oli üks Eesti Olümpiakomitee asutajaliikmetest.
• 27. oktoobril 100 aastat tagasi sündis Mihkel Mathiesen, kes moodustas 1992. aastal Eesti eksiilvalitsuse, mida juhtis oma surmani.

Vikipeediast

Teemad

Vikipeediad teistes keeltes

Portaalid

Vikipeedia soome-ugri keeltes